Reede, juuni 10, 2016
 

Kes oli see kitsega hiiu taat?

Laur Meldorf
Paljud hiidlased teavad lugu hiiu taadist, kes oma kitsele raudlaeva näitas, pahase kapteniga kohut käis ja ühtlasi kasutas võimalust öelda Käina kohtumeestele, mis ta neist arvab. Kuid kas legendidel on ka seos päriselt elanud inimestega?
Laupäeval võtsid katte Heltermaa sadamasse püstitatud lõbusalt pronksskulptuurilt “Vanamees ja kits” eestvedajad Ly Meldorf ja Riho Sõrmus ning autorid Simson von Seakyll ja Paul Mänd.
Tegemist on ajaloolise sündmusega nii selles võtmes, et esmakordselt valati üks hiiu nali pronksi, kui et Hiiu saar sai neljanda pronks-
kuju. Paljukest neid meil ikka on: Leiger Kassaris, Poiss Kärdlas, neiu tuules sealsamas sadamamuulil ja nüüd siis vanamees kitsega suurel kivil – taadil sõrm sirge ja kits lausa tagajalgadel.
Pidulikuks puhuks olid kohale tulnud ka vana hiiu naljaloo elusad tegelased : habemik vanamees kitsega, kes loomakesele laeva, sedakorda vana St Olad näitas.
Näojoontelt on pronkskuju äravahetamiseni sarnane Tõnu Otsasoniga, kes kitsega aina uuemaid ja uuemaid raudlaevu vastu võtmas käinud. Nüüdseks võib seda lugeda juba traditsiooniks ja laeva sisseõnnistamiseks hiidlaste poolt.
Otsason on ju tava taaselustaja, aga kes oli see salapärane taat, kellest lugu alguse sai?
Korraldajate saadetud pressiteates on kirjas, et tegu on tuntud naljamehe Miku Kaarliga. Kas ikka on?
Kas Käina Juhan…
Oskar Loorits on Marta Trepi jutustuse järgi 1936. aastal pannud kirja nii: “See lugu juhtunud siis, kui Hiiumaa ja Suuremaa vahel hakanud esimene aurulaev liikuma, Progress või mis ta olnud, kuid hiidlased nimetanud teda lihtsalt masinaks. Kus see masin olnud hiidlastele ikka suureks imeks küll, mida ligidalt ja kaugelt käidud Heltermaal oma silmaga kohe vaatamas. Eks siis ühekorra va Käina Juhan, kuulus naljahammas, võtnud koguni ka kitse Heltermaale kaasa, et kitselegi masinat näidata, – vaata, ega’s loom halvem pole kui inimene, ja kits mökitab just niisama uudishimulikult oma haisva ninaga igal pool ringi nagu Tallinna või Tartu kohvitantad. Juhan jõudnud sadamasse parajasti just siis, kui masin hakanud sillalt lahkuma ja Haapsalu poole tossutama. Juhan joosnud kitsega tuhatnelja sadamasilla poole mis hirmus ja näidanud kitsele sõrmega ikka masinat. Laevakapten vaadanud seda ja mõtelnud, et mees tahab kitsega veel laevale pääseda. Noh, mis sa teed, sõitjaid vähe, ruumi palju, – eks kapten pööranud siis laeva uuesti ümber ja tossutanud sadama poole tagasi, et kitsemeest kah laevale võtta. Kuid vaata, mis sa vaatad, – mida ligemale laev sadamasillale taas jõudnud, seda aeglasemalt astunud ka mees oma kitsega. Ja kui laev jäänud seisma, siis jäänud mees kitsega kah seisma ja vaadanud rahuga masinat. Kapten käratanud mehele, et aega on vähe, tulgu ruttu-ruttu laevale, kuid Juhan pole käsust väljagi teinud, vaid hakanud kitsega nüüd hoopis tagasi minema. Kapten saanud vihaseks nagu mõisakoer ja kaevanud Juhani Käina valla kohtusse, et Juhan teda narrinud.”
Loo leiab 1936. aastal ilmunud kogumikust “Vanarahva pärimusi” leheküljelt 71, veebis aadressil http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/eluolu/elu1/125.html
…või Juhan Post?
Reedel helistas Hiiu Lehe toimetusse Hiiumaal sündinud, ema poolt saarlane, isa poolt hiidlane Bruno Pao. Tema rääkis, kuidas oli 1979. aasta kevadtalvel käinud Hiiu saarel pärimust kogumas. Siis oli ta küsinud 1887. aastal sündinud Johannes/Juhan Õunapuult ehk Ristivälja Jukult nagu teda hüüti, kas see kitselugu on ikka õige. 92aastane Juku oli öelnud, et õige jah, Posti Juhan oma kitsega käis. Aga, et see polevat olnud see esimene, vaid teine Progress, mis liinile tuli. Ja polevat seal miskit kohtuskäimist olnud – selle olevat rahvasuu ise juurde pannud.
Kaks Progressi
Esimese aurupaadi Progress ostis Heltermaa–Haapsalu liinile Hiiumaa mõisnike laevaühing. Kuna laev oli väike ja nõrk, osteti mõne aja pärast Rootsist samatüübiline mõnevõrra suurem aurik, samuti nimega Progress. Hiiumaa muuseumi andmetel sõitis esimene Progress aastatel 1864–1895, teine 1895–1910.
Äsja Klubi Pühalepa Vanamehed toimetamisel ilmunud kogumikus “Merele elatud aastad” on kirjas, et esimese Progressi kapteniks oli Madis Kimber (eluaastad 1836–1905) ja  teise Progressi  kapteniks Gustav Oengo (1870–1925), kes lõpetas Paldiski merekooli aastal 1894 ning sõitis saarte ja mandri vahet ligi 30 aastat. Algul Progressi, hiljem 1010. aastal ostetud aurikuga Grenen.
Üles jäävad küsimused, kes oli see salapärane Posti Juhan ja miks oli vaja loosse sisse moodida Käina valla kohus?

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411