Reede, mai 20, 2016
 

Raimo Pullatit austati Tallinna vapimärgiga

Harda Roosna
Harda Roosna
Tallinna päeval, 15. mail raekojas toimunud pidulikul aktusel hindas pealinn ajaloolase, Tallinna Ülikooli emeriitprofessori ja Tahkuna küla elaniku Raimo Pullati teeneid Tallinna vapimärgiga. Vapimärgiga tunnustati ka Tallinna ekslinnapea Harri Lumi teeneid.
Linna erilise austusavaldusena andis vapimärgi üle aselinnapea linnapea õigustes Taavi Aas, kes rõhutas filosoofiadoktor Raimo Pullati teeneid Tallinna linna ajaloo uurimisel.
“Tema teadustööd käsitlevad eelkõige Tallinna, aga laiemalt ka Ida- ja Põhja-Euroopa ajalugu, sotsiaal-, kultuuri- ja linnaajalugu, ajaloolist demograafiat, keeleteaduse ja välispoliitika ajalugu,” loetles Aas.
Pullati eestvedamisel ja toimetamisel on ilmunud 25 köidet linnaajalooraamatut “Vana Tallinn” kogumahuga ligi 7000 lehekülge. 2015. aastal kinkis ta selle aastaraamatu väljaandmise õiguse Tallinna linnaarhiivile.
Samal päeval tunnustati ka 26 linnakodanikku eriliste teenete eest linna teenetemärgiga. Üks teenetemärgi saajaid, ekslinnapea Ivi Eenmaa meenutas 1996. aastat, kui tal oli au anda üle esimesed kolm vapimärki Neeme Järvile, Jaan Krossile ja Eri Klasile.
“Mul on südamest hea meel, et järg on jõudnud kahe suurepärase ja targa inimeseni,” ütles Eenmaa. “Aitäh, et te olemas olete.”
Punkt või koma?
Tunnustatute nimel pidas tänukõne Raimo Pullat: “Ajaloo esimene õppetund väidab, et täna me ei tea kunagi, mida homne päev toob. Positiivne üllatus teeb meele heaks ja veel mõne päeva eest ka meie, tänased autasustatud, ei mõelnud autasudele, mis võtavad kokku meie senise panuse ja meist vanemate tegemistele panevad omamoodi punkti.”
Pullat tänas osutatud usalduse eest ja suurejoonelise laudatio eest vanas raekojas ning ütles, et see asetab autasustatute õlgadele uusi kohustusi ja ülesandeid.
“Olgugi, et elame keerulisel ajajärgul, terrorismi ja suure põgenikevoolu sajandil, loodame ka uute ülesannetega toime tulla,” ütles Pullat. “Tahaks loota, et meie ühine, keerukas ja kohati traagiline ajalugu võiks olla tuleviku õpetaja ja loodame, et meie juhid teevad õigeid otsuseid tulevikus.”
Hiiu Lehele ütles Pullat, et peagi ilmub tema toimetamisel järjekordne, arvult umbes 70. teos, mille mahuks 400 lehe-
külge ja sisuks tallinlase asjademaailm valgustussajandil­ Põhja-Euroopa kontekstis.
Vara veel punktipanekuks
Seega on vähemalt Pullati puhul asi “punktipanemisest” kaugel ehkki seda on ta lubanud korduvalt. Näiteks ka mullu aprillis, kui ta Tallinna raekojas tähistas oma 80. juubelisünnipäeva ja aastaraamatu “Vana Tallinn” 25. aastapäeva.
Seda, et Hiiumaale­­­­­­­­­­­­­­­­­ Tahkunasse tulevad nad abikaasa Wieslawaga pikemalt puhkama, lubas ta küll.
Pullat meenutas, et raekoja selles ruumis, kuhu pidude ajal tavaliselt peolaud kaetakse, asus nõukogudeajal ühe linnaametniku tööruum: “Siin oli Hendriksoni kabinet. Eesnime ei mäletagi, aga hea mees oli, andis mulle kaheksaruutmeetrise korteri. Mul oli nii hea meel, et terve õhtu nutsin – pisarad tulid silma kui mõtlesin, et nüüd on mul oma eluase. Meie kodu oli ju 9. märtsi pommitamises hävinud ja ma magasin kolm aastat vana raadiomaja toimetuse toas.”

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411