Reede, mai 13, 2016
 

Piimaga joodab hiidlasi väiketalu

Helja Kaptein
Kui saare suurim piimatootja Hiiumaa Agro loobus toorpiima müügist Konsumi kauplustes, võttis asja üle 25pealise karjaga Emmaste valla Niidi talu.
Niidi talu piima peal kasvavad Emmaste valla lapsed nii lasteaias kui põhikoolis ja hooldekodugi tellib neilt oma piimaportsu. Nüüd saavad Niidi talu piima ka Kärdla ja Käina kandi elanikud. Viimase kontrolllüpsi järgi annavad talu lehmad 277 liitrit piima päevas. Kärdlasse viiakse sellest 100 liitrit kolm korda nädalas, Käinasse paarkümmend liitrit.
“See on alguse asi ja loodan, et suvel, kui turistid liikuma hakkavad, piima müük Konsumites suureneb,” rääkis noorperenaine Annika Niit.
Talu piima viiakse ka Saaremaa piimatööstusesse, kus praegu makstakse 22 senti liitrist ehk alla omahinna. Konsumitest saab parema hinna, seepärast tasus piimavedu ette võtta.
Laut koduõuel
Talu asub Emmaste vallas Metsalauka külas. Tavapäraselt talitab koduõuel asuvas laudas loomadega noorperemees Andres Niit kui vaja, asendavad teda ema Pilvi või isa Avo Niit. Peres kasvavad ka lapselapsed Joosep ja Kaarel, kes samuti talutöid teha oskavad.
Perenaine Annika, kes käib riigitööl, lauta eriti ei jõua. Tema hooleks on klientidele piima koju vedamine. Nii söödab loomad tavaliselt vanaperemees, aga sõnniku ajamine on noorperemehe töö. Praegu kui Andres on haige, lasubki suurem koormus vanapaaril ja Annikagi peab siis lauta appi ruttama.
Loomalauda ehitas Avo Niit pärast seda kui pensionile jäi, 1991. aastal. “Tuli ju hakata millegagi tegelema, nii vanale traktoristile enam ümbruskonnas tööd ei leidunud,” rääkis Avo. Loomapidamine oli pererahvale teada-tuntud asi. “Nii kaua kui oleme Pilviga koos elanud, oleme ka loomi pidanud: see on harjumuse asi,” ütles Avo. Hiljem kui poeg Andres töölt koondati, võttis ta talupidamise üle.
Lauda ehitusel sai arvestatud nõuetega: sel on hea ventilatsioon, eraldi pesuköök, viljaruumid ja piimaruum, kus seisavad 300- ja 400liitrine piimajahuti.
Algul polnud karjas eriti palju lüpsilehmi, hoopis herefordid. Kui aga selgus, et vallarahvale oleks rohkem piima vaja, lõpetasid Niidid lihaloomade pidamise ja karja jäidki vaid lüpsilehmad.
Praegu on lüpsil 15 lehma, kinniseid on ka, sest lehmade poegimine on jaotatud aasta peale, et piima ikka kogu aeg jaguks. Mullikatega kokku on 25 suud toita. “Järelkasv peab olema, muidu ei saa ju,” põhjendas vanaperemees.
Kahekesi kahe masinaga lüpstes kulub selleks tööks poolteist tundi. Teist samapalju läheb otsa, sest on ju vaja sööt ette anda, asemed teha ja lüpsinõud pesta. Ja nii iga päeva, korra hommikul ja teine kord õhtul.
Loomad saavad lisaks heinale ja silole ka kartulit, jahu, mineraale ja soola. Mai keskel läheb lihtsamaks, sest kui loom karjamaalt juba midagi suhu saab, läheb kari välja.
Talutöö on elamise viis
“Kui kogu aeg oled tööd teinud, siis ei oska enam pidama saada,” ütles Annika vanapaari toimetamist kommenteerides.
“Kui ei taha tööd teha, siis on kõik asjad rasked,” lisas 81. eluaastat käiv Pilvi. “Ei, ei mina pole vana, ma olen lihtsalt natuke vanem kui meie ülejäänud pere,” tõrjus ta küsimust. “Ega siis midagi tegemata jääks, aga ma praegu veel jaksan,” lisas ta ning kiirustas järgmise lehma udarat lüpsiks ette valmistama.
“See on maainimese elamise viis ja kui riigimehed meie kiusamise ära lõpetavad, siis hingitseme veel,” ütles Pilvi üle õla. “Ja mis selle pensioniga muud tehagi, kui kulutada see talupidamise peale.”
Ka Annika nentis, et piimarahaga majapidamine plussi ei jääks, tänu toetustele tulevad nad ots-otsaga kokku. “Nii me elame, saame hakkama ega kurda ning talupidamise lõpetamise mõtteid ka ei mõlguta,” kinnitas Annika.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411