Teisipäev, mai 10, 2016
 

Metsaasukad harva ohtlikud, erandiks puuk

Kuigi metsloomade rünnakud on harvad, tekib looduses liikudes ja loomi kohates esmane mõte, ega nad ohtlikud ole? Ootamatult ohtlik on mõni üpris pisike, näiteks puuk.
Linnakesksest elust-olust tüdinud inimesi kisub sageli metsa, kas niisama uitama või siis metsaande korjama, jahile või metsatööle. Kui metsas ja looduses üldse liikuda, näeb ja märkab ka loomi.
Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist ja ulukiasjatundja Peep Männili sõnul on parim kaitse rünnak ja valdavalt ründab metsloom inimest enese, oma poegade või saagi kaitseks ning siis, kui inimene on tulnud loomale nii lähedale, et võimalus põgeneda tundub tollele liiga väike.
Poegade kaitseks võivad inimest rünnata karu, põder ja metssiga, aga sedasama teevad ka paljud linnud. Hundi ja ilvese puhul pole niisugust käitumist tähele pandud. Karu võib rünnata ka juhul, kui inimene tema puhkepaigale ootamatult väga lähedale sattub.
Üldiselt aga pelgavad kõik metsloomad inimest ja väldivad võimalusel temaga kontakti. Inimeste suhtes vähem pelglikud võivad olla inimkaaslejad ehk urbaniseerunud loomad, sest neil on oma elukeskkonnas kontakt inimestega olemas.
Seda, et metsloomad inimest harva ründavad, kinnitavad ka terviseameti andmed. Eelmisel aastal tuli paaril korral teade, kus inimest hammustas kährik, nirk, või siil. Korra aasta jooksul on pöördutud abi saamiseks arsti juurde ka metssea, muti, nahkhiire, rebase, saarma ja jänese ründe pärast.
Toss: Metsloomad pole ohtlikud
Hiiumaa metsaseltsi juhatuse liige Aira Toss, kes väga tihti metsas töötab, rääkis, et peamiselt on ta näinud ikka rohusööjaid: metskitsi, punahirvi, põtru. Kiskjatest on tal nägemata vaid ahm, aga neid ongi Eestis vaid üksikud.
Karu kohtas ta lapsepõlves Raplamaal Eidaperes. “Ma olen rahuliku loomuga, seisin ja vaatasin.” Hunte nägi Hiiumaal Laasi metsas tol ajal, kui neid siin saarel vaid kaks tükki elas, ja läbi autoakna. “Seisid tee peal ja neid nähes oli kohe selge, et kellegi kodukutsud nad ei ole,” ütles Toss.
Selleni, kui ta ilvest nägi, läks väga kaua aega. “Teadsin küll, kus nad liiguvad, ühele metsakinnistule Leigri külas sai selle looma auks ilvese nimigi antud, aga see suur kiisu oli mul looduses veel nägemata,” meenutas Toss, et trehvamine ilvesega toimus täiesti kummaliselt. Mõne aasta eest päevasel ajal oma Õunaku külas asuva kodu aknast välja vaadates, kui loom vaid 5 meetri kauguselt tema majast mööda jalutas. Ilves tuli täpselt samalt rajalt, kust tavaliselt kitsed üle Õunaku mäe tulevad. “Ilvese liikumise ilu on võrratu, hästi nõtke, nii nagu kaslastel ikka,” kirjeldas ta.
Rebaseid-kährikuid kohtab alatihti, kährikuid üldjuhul ikka kahekaupa. Metssigu näeb muidugi ka, nii autoga sõites, kui metsas ringi liikudes, sest neid lihtsalt on nii palju.
Toss ütles, et kõige toredamad kohtumised on sellised rahulikud, võrdne võrdsega, kui kumbki osapool ei ole teisele ohtlik. “Minu arvates ei ole metsloomad inimesele ohtlikud, kui ise oskad õigesti käituda. Üldjuhul on ikkagi loom see, kes esimesena minema läheb, kui ise paigale jääd,” ütles ta.
“Põdrad säilitavad stoilise rahu ja jäävad mõnikord ka rahulikult paigale, minu aeg saab enne otsa kui neil ja pean liikuma hakkama,” rääkis ta ja lisas soovituse, et üks koht, kus loomi tihti näeb, on värsked raielangid. “Seal on ju laud kaetud – oksad ja puukoor kohe võtta.”
Toss kinnitas enda kogemustele tuginedes, et meie metsade loomad ei kujuta tavaliselt inimesele ohtu. Kohtumised roomajatega ehk pole nii toredad ja nauditavad. “Jalanõud tuleb õiged valida ja ikka vaadata, kuhu astud ja marjakorjamise ajal peab vaatama, kuhu käe pistad, aga õnneks annab rästik sisinaga märku, kui talle liiga lähedale satud.”
Marutaud paneb ettearvamatult käituma
Enim levinud haigus, mis loomadelt ettevaatlikkuse võtab ja nad agressiivseks teeb, on metsamarutaud. Marutaudi võivad nakatuda kõik lihasööjad loomad ja koduloomad, kes omakorda võivad tõveviiruse hammustuse kaudu inimesele edasi anda.
Hiiumaa veterinaarkeskuse juhataja Jüri Lauter rääkis, et marutaudis looma käitumine on liigile mitteomane. “Eelkõige on haige loom inimpelguseta ja võib eelkõige lapsele tunduda sõbralik,” ütles ta. Esmapilgul rahulik käitumine võib aga muutuda agressiivseks.  “Arvamusel, et marutaudis looma välimus on alati hirmuäratav, et karv on pulstunud ja suust tilgub sülge, ei ole alust,” lisas Lauter.
Metsloomadest esineb marutaudi enim rebasel ja kährikul, koduloomadest koeral ja kassil. Lauter lisas, et nakkust võib saada ka hundilt, ilveselt, nahkhiirelt, metskitselt, oravalt, hamstrilt, veiselt jne. Ka linnud on haigusele vastuvõtlikud, kuid haigestuvad harva.
Lauter soovitas metslooma sõbralikkuses alati kahelda ja seda ka lastele selgitada. “Sellisest loomast tuleb eemalduda,” on tema soovitus.
Eestis ega ka Hiiumaal pole marutaudi enam mitu aastat diagnoositud tänu metsloomade vaktsineerimisele, mis praegu toimub ainult teiste riikidega piirnevatel aladel. Samas on jätkuvalt kohustuslik vaktsineerida koerad ja kassid marutaudi vastu iga kahe aasta järel. “Marutaudi risk on tänaseks madal, aga mitte olematu,” ütles Jüri Lauter.
Pisike, kuid ohtlik puuk
Suurtest metsloomadest on märksa ohtlikum üks pisike – puuk. Tänavu jaanuaris nakatus puukide levitatavasse borrelioosi 35 inimest ja veebruaris 31 inimest, selgub terviseameti ülevaatest. Puukentsefaliidi juhtumeid arstid tänavu veel tuvastanud ei ole.
Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri ütles, et ka mullu ei esinenud aasta esimestel kuudel entsefaliiti, kuid mullu tuvastasid arstid esimese entsefaliiti nakatumise juhu mais ja Hiiumaal.
Kui entsefaliiti haigestumist saab ära hoida vaktsineerimisega, siis borrelioosi vastu pole ravimitööstus seni vaktsiini leidnud. Puukentsefaliidi vastu spetsiifilist ravi pole, aga haiguse läbipõdenud omandavad eluaegse immuunsuse. Kui puukentsefaliiti esineb Eestis harilikult vaid aasta soojematel kuudel, siis puukborrelioosi avastavad arstid inimestel aasta ringi.
Saluri selgitas, et puukentsefaliidi viirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, kuid Borrelia-bakterist nakatumiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahka imendunud puugilt haigustekitajad inimesele üle kanduvad. Haiguse tunnused ilmnevad borrelioosi puhul veelgi hiljem – ühe kuni nelja nädala pärast. Puugiohtlik aeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda pikendada. Puuk muutub aktiivseks, kui maapinna temperatuur on 5–7 kraadi.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411