Teisipäev, mai 3, 2016
 

Kruuse: Hiiumaa väärtusi tuleb hoida

Maaeluminister Urmas Kruuse kinkis Hiiumaa maitsete aasta patroonile Hiiu maavanemale Riho Rahuojale pooleteistmeetrise puidust kahvli ja kutsus saare väärtusi hoolega hoidma. Rahuoja usaldas kahvli päev hiljem Hiiumaa maitsete aasta vedurile Ly Kaupsile.
“Kui käia mööda maailma ringi ja vaadata seda, mis toimub, siis julgeksin öelda, et Hiiumaa väärtused on puhas õhk, puhas meri ja puhas loodus – need on väärtused, mida tuleb väga tõsiselt hoida. Ei ole midagi lihtsamat kui kõik see ükskord kerge käega ära rikkuda, aga väga keeruline on seda tagasi pöörata,” ütles minister.
Kahvlit vastu võttes sõnas maavanem Riho Rahuoja, et hiidlased on kohaliku toidu väärtustamise nimel teinud tööd tükk aega varem kui ministril tuli mõte eestimaiseid maitseid väärtustama hakata. “Hiidlased on selle nimel kõvasti pingutanud ja ma arvan, et see aasta annab tänu tiitlile ja maaeluministeeriumile Hiiumaa jaoks suurepärase võimaluse pildil olla.”
Kruuse ütles Hiiu Lehele, et õhtusöök Suuremõisa lossis õnnestus suurepäraselt. “See, mida täna suutsid kohaliku toiduga teha kokad ja kõik need inimesed, kes siin olid, see on lihtsalt super!” jagus ministril kogetu kohta vaid kiidusõnu. “Viimati käisin abikaasaga Hiiumaal 18 aastat tagasi, aga nüüd me enam nii kaua ei oota ja tuleme juba suvel koos lastega tagasi,” kinnitas ta.
Veel meenutas ta seika, kuidas ta üritas pühapäeval Suuremõisa poest kohalikku leiba osta, kuid see oli otsa lõppenud. Poes kohatud mees ütles talle, et tead, maaeluminister, tule minu juurde, mul naine just küpsetas leiba. “Sain seda osta ja olen väga tänulik,” kinnitas minister, et Kassarist Vetsi tallist ostetud leib maitses väga hästi.
Kaups: Koostöö oli parim
Õhtujuht Arno Kuusk esitles kokkasid, kokad omakorda esitlesid toitusid, mis kokku pandud kohalikest toiduainetest ja pole vist Hiiumaal enne olnud söögikorda, kus kokad ja toit nii palju aplause ja kiidusõnu oleks teeninud.
Hiiumaa maitsete aasta avapeo peakorraldaja Ly Kaups ütles, et süda värises iga asja pärast, aga vist tuli välja see, mida kõik õhtusöögi õnnestumisse panustanud, keda oli kokku oma poolsada, lootsid.
Kaups rääkis, et peo ettevalmistamise käigus sai kokku viidud hästi palju neid inimesi, kes igapäevaselt ei kohtu. “Kuigi meile tundub, et me siin Hiiumaal kõik üksteist tunneme, siis tegelikult see päris nii ei ole,” tõdes Kaups.
Hiiumaa maitsete aasta avamise eeltöö suurimaks katsumuseks ja parimaks saavutuseks nimetas ta nn kokkade laagrit, kus Ööbiku gastronoomiatalu peakoka Ants Uustalu käe all õppisid Hiiu saare erinevate söögikohtade kokad. “Üks väga vahva märkus tehti selle kohta, et köök oli vahepeal egodest paks. Kokad peavadki olema “egod” ja kokad peavadki igaüks oma asja kandma, aga see, kuidas Ants selle kõik kokku mängima pani, see oli jube vahva!”
“Tunne on hea. Meeldis, et suur töö Suuremõisa lossi täies ilus näitamiseks õnnestus,” kinnitas Kaups. “See oli ütlemata suur seltskond, kellega koos kõik see sai korraldatud. Minu isiklik suurim rõõm ja rahulolu tekib siis, kui ma näen, et koostöös midagi konkreetselt muutus, õpiti, areneti, tekkis uus toode, idee, sõbrad-tutvused. Loomulikult sain ka ise uusi tuttavaid, sõpru, kelle poole järgmise asja korraldamisel pöörduda võin. Tänud kõigile!”
Esimesed viis kogu Eestis
Culinary Heritage (CH) Euroopa programmijuht Niclas Fjellström ütles, et hiidlased ei peaks muretsema, et saar on väike ja inimesi elab seal vähe, kuna nüüd on nad osa ühest väga suurest organisatsioonist, kuhu kuulub 34 regiooni 13 riigist. “Usun, et teil on ees suur tulevik,” ütles ta ja andis üle Eesti esimesed viis CH märgist, mis eesti keeles saanud nimeks “Kohalik toidupärand”.
Saali aplausi saatel ulatasid Fjellström ja MTÜ Eesti Maaturism tegevjuht Raili Mengel tunnistused esimestena Eestis märgise saanud ettevõtetele: OÜ Ristnaotsa Hõbekala kohvik ja kalaköök, Roograhu restoran, Ungru Resto, Hiiu õlle koda Kassari puhkekeskuses ja OÜ Hiiu Gourmet. Suuremõisa õhtusöök ja kogu korraldus oli testüritus ka nende söögikohtade jaoks.
Kaups meenutas, kuidas EAS korraldas hiidlastele EDENi avastamata aarete konkursi võidu eest saadud õppereisi Rootsi ja Fjellström oli seal vastuvõtja. “Sealt sai meie tutvus alguse ja siis kutsusin ta ka meie turismiseminarile, aga juba enne oli Eesti Maaturismil plaan Culinary Heritage liikumine Eestisse tuua. Meie lihtsalt kiirendasime seda ja võtsime enda peale selle pilootimise ehk olime jälle esimesed katsejänesed,” rääkis Kaups, kes kuulub Eestis märgise hindamiskomisjoni.
Märgist saavad taotleda toidutootjad ja söögikohad, kus toidutootmine ja/või valmistamine põhineb traditsioonilisel pärandil ja kasutatakse piirkondlikku toitu. See on olnud kasutuses juba 20 aastat ja sai alguse Rootsist. Seni oli märgis kasutusel 12 riigis ja 33 regioonis.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411