Reede, mai 20, 2016
 

Käina plaanib kiire interneti mahasõite

Helja Kaptein
Käina vald tahab ehitada kiire interneti ühendused 35 tarbijale paralleelselt ELASA teise etapi võrgutöödega, et ühenduse loomine oleks elanikele taskukohane.
Uue põlvkonna lairibaühendusi, mis baseeruvad fiiberoptilisel kaablil, rajatakse üle Eesti, ka Hiiumaal. Niinimetatud interneti kiirtee viib läbi ka Kassari saarelt, kuid nagu mujalgi, puuduvad sealgi niiöelda mahasõidud ehk tarbija-
ühendused. Ikka sellepärast, et põhivõrgu tuppatoomine on paljude jaoks liiga kulukas ettevõtmine.
Käina valla arvutused näitavad, et kui liitumispunktist u 400 m kaugusel asuv klient sooviks liituda üksi, oleks tema kuluks u 5000 eurot, nelja-viieliikmelise grupi liitumiskulu oleks kliendi kohta u 3500 eurot. Juhul kui töö saaks teha mõne teise kaevetööga samal ajal, võiks kulu väheneda 2000 euroni.
Jõpiselg ütles, et just seepärast hakkasid nad vallamajas nuputama, kuidas elanike jaoks internetiühenduse maksumust vähendada. Vald kaasas 35 internetihuvilist tarbijat Orjaku, Nasva ja Kaigutsi külast, et ehitada tarbijaühendused Eesti Lairiba Arenduse SA (ELASA) rajatava põhivõrgu teise etapi töödega samaaegselt ja sellega kulutusi kõvasti kokku hoida.
“Kiidan Eesti lairiba sihtasutuse töötajaid, eriti Toomas Kallastet, kes oli meile abiks nii nõu kui jõuga. Kuna sellist koostööd pole varem tehtud, oli kõvasti nuputamist meil kõigil. Hea oli ka see, et nad olid nõus ootama kuni saime eelprojekti valmis ja hinnapakkumised võetud,” rääkis vallavanem ja nimetas saadud hinda väga soodsaks.
Toomas Kallaste ütles, et ka Suure-Jaani vald on samal moel elanikele ühendusi rajanud, kuid pärast põhivõrgu-
tööde lõppu. Käina projekt on unikaalne selles mõttes, et töid tahetakse teha samaaegselt. Kallaste sõnul annab see just saarel märgatava kokkuhoiu kui samu masinaid ja töömehi pole vaja kaks korda saarele vedada. Kõige suuremaks probleemiks nimetas ta kahe projekti tööde ajastamist, kuna Euroopa Liidu toetuse kasutamisel kehtivad ka mitmed ajalised reeglid.
“Meie kasu on eelkõige moraalne – tahavad ju minuealised inimesed, et kui kaabel jookseb, siis olgu ikka kaabliots toas ka ja kui pole, ollakse rahulolematud. Noorematel on juba ükskõik – neil on peaasi, et internet käiks nendega igal pool kaasas,” selgitas Kallaste.
Kiire internet 13 000 euro eest
Varasemast oli Kassarist olemas kogemus, kui ettevõtja Aidar Kääramees mullu detsembris oma kulu ja kirjadega internetikaabli majja viis. See polnud just odav lõbu – tuli osta kaabel, tellida Elionist projekteerimistingimused, Eltel Networks ASst ühendamine ja seadmete paigaldus, 450meetrine kaablikraav tuli oma jõududega valmis kaevata.
Õnneks asub Kääramehe maal ka Elteli keskjaam. “Vastasel juhul oleks pidanud hakkama tegema mingit väljavõtet, mis oleks ilmselt väga kalliks läinud,” oletas Kääramees.
Kõik kokku läks maksma paar tuhat eurot, mis on täiesti köömes võrreldes Elionilt (nüüdselt Telia Eesti ASlt) saadud hinnapakkumisega – 13 142 eurot (!), mis tulnuks maksta kaabli, selle majjatoomise ja ühendamise eest.
“Elioni kaudu me muidugi ei tellinud, vaid tegime paljud tööd ise. Rajasin ise ka majadevahelise valguskaablivõrgu ja minu majast lähevad kaablid veel kolme majja,” rääkis Kääramees.
Seni pakutud 12megabaidine kiirus ei rahuldanud teda juba ammu: “Kui viis aastat tagasi oli see okei, siis praegu enam mitte. Võib arvata, et andmeside mahud kasvavad samas tempos, seega pakun, et lähiaastatel olnuks probleem juba suurem.”
Tema küsimus on, miks riik üldse valguskaablivõrku rajab, kui see inimestele tuppa ei jõua. Kui just ei ole õnnelik juhus, et jaam on kiire interneti soovija enda maa peal, nagu see tema puhul oli.
Sideoperaatorite peale tema arvates loota ei maksa: “Hajaasustusega piirkonnas kaablite vedamisest klientideni pole nad huvitatud, sest see ei tasu neile kunagi ära.”
Koos on soodsam
Käina vallavalitsus on esitanud toetusetaotluse LEADER programmile. Projekti kogumaksumus on u 30 000 eurot, toetust küsitakse 22 000 eurot, Käina vald panustab 3000 eurot, elanikud ja ettevõtted kokku 5000 eurot. Kui taotlus osutub edukaks ja ühendused rajatakse koostöös ELASA-ga, väheneks kulu ühe liituja kohta 100–200 euroni. Kogukulu ühe liitumise kohta oleks 1200 eurot ja see jaguneks järgmiselt: 12 protsenti kulust katab Käina vald, 57 protsenti LEADER programm ja 31 protsenti kinnistuomanikud. Kinnistu piirilt hooneni viib iga liituja ühenduse ise, vajadusel kasutades ühiselt tellitud kaevetehnikat.
Käina valla Orjaku-Nasva-Kaigutsi külad jäid sõelale, kuna seal on täidetud kaks põhitingimust säästlikkuse ja elanikele jõukohaste omakulude saavutamiseks: 1) enamus majapidamisi piirneb vahetult rajatava peakaabli trassiga;
2) oli piisava tihedusega suurem hulk huvilisi.
Projekti lõpptulemusena jõuaks esimest korda Hiiumaal kiire ja mahukas internetiühendus enam kui saja kasutajani.
Sideseadmeid polegi
Jõpiselg ütles, et praegu ei ole Hiiumaal sideseadmeid ehk PON võrgusõlmesid, mida oleks vaja jaeklientide ühendamiseks lairibavõrku. Tema arvates on üks põhjus, miks operaatorid kõrge hinnaga pigem tõrjuvad neid üksikhuvilisi, kes on huvi tundnud lairibaühenduse saamiseks, et operaatorid ei taha teha kulutusi võrgusõlmede rajamiseks maapiirkonnas, kus kliente vähe.
Praegu kasutavad Hiiumaa vähesed lairibavõrgu jaekliendid n-ö hulgikliendi lahendust point-to-point ehk kiupaari renti, mis on sobilik pigem koolidele, asutustele ja suurfirmadele.
Sel aastal paigaldab Telia Kärdlasse esimese PON võrgusõlme. Jõpiselg avaldas lootust, et suurema hulga jaeklientide teke annaks ehk piisava impulsi ka Käina keskjaama lairibaseadmete uuendamiseks. “See omakorda tekitaks juba kommertshuvi hangitud seadmetele kasutuse laiendamiseks uute klientide leidmise näol,” oletas vallavanem.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411