Reede, mai 6, 2016
 

Arutelu: Mis saab laevaliiklusest tippajal

Peeter Kukk
Hiiu maavalitsus kutsub ettevõtjaid ja omavalitsusjuhte 13. mail parvlaevaühenduse teemalisele arutelule, kus põhiküsimus laevade asetus suvisel tipphooajal.
Arutelul osalevad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ahti uningas, kantsler Merike Saks, merendustalituse juhataja Merily Must ja OÜ Väinamere Liinid esindaja Anu Hiiuväin.
Ministeeriumi esindajad kutsus kokkusaamisele maavanem Riho Rahuoja, kes on neil palunud jagada hiidlastele selgitusi, missugused võimalused avanevad sel suvel seoses valitsuse eraldatud täiendava dotatsiooniga lisalaevade toomiseks.
Kolmanda laeva toomiseks mandri ja Muhumaa vahelisele liinile eraldas vabariigi valitsus täiendavalt 920 000 eurot, Harilaiu lisalaevana Hiiumaa liinile toomiseks 144 000 eurot.
“Meile kõigile on selge, et vaja on suuremaid laevu, mis sügisel ka tulevad. Veel jäänud vähem kui viie kuu jooksul tuleb lahendused leida ülalmainitud kuue parvlaevaga,” kirjutas maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Aivi Telvik koosoleku-
kutses.
Kas saame valida?
Maavanem ütles Hiiu Lehele, et kuigi lehtedes kirjutatakse, et lisalaev Mercandia VIII tuuakse Saaremaa liinile, ei ole lõplik laevade asetus kummalgi liinil veel otsustatud.
Eile kirjutas Vjatšeslav Leedo omanduses olev ajaleht Saarte Hääl, et suvel Virtsu–Kuivastu liinil kolmanda laevana sõitma hakkav Mercandia VIII peaks enne nädala lõppu Helsingborgist Eesti poole teele asuma.
See tähendab, nagu oleks vedaja juba otsustanud, et Hiiumaa liinile jääb lisaks parvlaevale StOla sõitma Ionas. Muhumaa ja mandri vahel aga kurseeriksid parvlaev Hiiumaa, Mercandia VIII ja Regula.
Ka Telvik pakkus, et kolmandaks laevaks Rohuküla–Heltermaa liinile sobikski Ionas, mis tõstaks veovõimekust oluliselt isegi eelmise suvega võrreldes.
Samas jäi Ionas eelmisest tööaastast Saaremaa liinil meelde rohkete riketega. Nii võib tekkida olukord, et Ionase
remondisoleku ajal jäävad tippajal sõitma vaid StOla ja Harilaid.
Teisalt sõltub palju suurte autode osakaalust konkreetsel reisil. “Regula vahetamine Ionase vastu võitu teatud juhtudel ei annakski, kui Regulal saaks kasutada kogu aeg ülemist tekki. Suurte autode tõttu on päris tihti sõite, kus ülemist tekki kasutada ei saa ja sel juhul on võit Ionase puhul siiski märgatav,” analüüsis Telvik.
Seega on tema sõnul otsustuskoht, kas umbkaudu 25 autokoha lisandumine tasub ära riski, et hiidlased saavad liinile vähem töökindlama ja tugevat tuult kartva Ionase. Teisalt on Ionasel ka üks pluss, eskalaator.
Taust
Maavalitsus kasutas laevade mahutavust analüüsides maksimaalset tegelikku täituvust, tuginedes logidest saadud andmetele. Sõltuvalt sõidukite tüübist võib see kõikuda 8–10 protsenti, kuid näitab ikkagi kõige paremini tegelikku üleveo võimekust.
1. Ionas, StOla, Harilaid: 60+80+20 (sh suuri veokeid 7–8) =160 autokohta või 148 autokohta kui Harilaiul oleksid vaid suured veokid.
2. StOla, Ionas: 50 (ripptekita)+60=110 või 80 (ripptekiga)+60=140 autokohta.
3. StOla, Regula, Harilaid: 80+65 (koos ripptekkidega)+20 (sh suuri veokeid 7–8)=165 autokohta (153 juhul, kui Harilaiul oleksid vaid suured veokid) ja kui Regulal ainult alumine tekk, siis 128 autokohta.
4. StOla, Regula: 50+40 (ilma ripptekkideta ja juhul, kui Harilaidu poleks liinil) = 90 autokohta.
5. StOla, Regula, Ionas: 80+65+60=205 autokohta.
6. Hiiumaa ja StOla (nii nagu oli 2015): 120+80=200 autokohta.
Telvik nentis, et pole ühest ja selget vastust, missugune on täpselt ühe või teise laeva veovõime ja missugune kombinatsioon töötab kõige paremini. “Kõik oleneb konkreetsetest veetavatest veokitest. Pealegi ei ole veovõime ainuke näitaja, mille põhjal laevade asetust otsustada. Küsimus on ka laeva töökindluses ja sobivuses meie kitsasse kanalisse; küsimus on sadamate aparellides, liikumisraskustega inimeste teenindamises, sõiduvõime kiiruses, reisijate mugavuses salongis, ohtlike vedude vedamises, erivedudes jne….”
“Üks on selge, et Regula ja StOla ei vea pooltki vajalikku mahtu ära, sest reeglina teist tekki kasutada ei saa, kui Harilaid ei aitaks,” nentis Telvik.
Maavalitsuse analüüsist selgub, et Harilaid on küll abiks, kuid ei aita siiski saavutada eelmise suve tippaja mahtu. Küll aga annab Harilaid võimaluse suurte veokite veoks ja kui StOla peale laadida vähem suuri veokeid, saab pidevalt kasutada ripptekki. Sellisel juhul oleks võit juba mitte ainult Harilaiu jagu suuri autosid st seitse-kaheksa tükki, vaid ka StOla ülemise teki jagu, mis on vähemalt 30–35 autot igal reisil lisaks.
Hiiumaad tagasi ei saa
Maavalitsus koos Hiiumaa omavalitsuste liidu ja Hiiumaa ettevõtjate liiduga on teinud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku tuua siinsele liinile tagasi parvlaev Hiiumaa või lisaks olemasolevatele kolmas laev.
Maavalitsuse andmetel on Hiiumaa tagasitoomine takerdunud kahel põhjusel. Esiteks ei võimalda Virtsu ja Kuivastu sadamate kaldarambid teenindada kolme vanematüübilist parvlaeva. Maavalitsus teatas ka, et sel suvel hakatakse Rohuküla ja Heltermaa sadamates parvlaevale Hiiumaa sobivaid kaldarampe ümber ehitama. Ümber ehitatakse ka Virtsu ja Kuivastu sadamate kaldarambid, kuis seal on neid mõlemas sadamas kaks ja töid saab teha kordamööda.
OÜ TS Laevad juhatuse esimees Kaido Padar ütles, et uute laevade tulekuga seonduvad tööd ei ole märkimisväärsed.
Sama kinnitas ASi Saarte Liinid sadamate direktor Riho Sõrmus, kelle sõnul kulub ühe rambi laiendamiseks hinnanguliselt paar-kolm nädalat. “Teeme kaldarampe natuke laiemaks, kuna sügisel liinile tulevad uued laevad on laiemad kui Leedo laevad.”
Sõrmus ütles, et praegu käib rampide projekteerimine, järgneb riigihange, ümberehitustööd algavad augustis ja korraga võetakse ette üks ramp.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411