Teisipäev, aprill 5, 2016
 

Kolm kuud “vaikset aega”

MTÜ Kodukant Hiiumaa eestvedamisel 2015. aasta lõpus ja selle aasta alguses toimunud kohtumistelt külades sain olulise, aga samas ka mõtlemapaneva teadmise. Äärmiselt positiivne on, et kaugemates piirkondades elavad inimesed tunnevad end kaitstuna ja turvaliselt. Kusjuures seda kinnitab ka registreeritud süütegude statistika. Teisalt külafoorumitel kogetud turvatunne tundus olemuselt pigem passiivset laadi – kogukonna liikmed peavad küll tähtsaks turvalisust, aga kogukonna enda tegevused turvatunde säilimiseks ja selle arenguteks on puudulikud.
Igaüks saab midagi teha
Pahatihti on inimeste oskused ohuolukordades tegutsemiseks pigem kesised ja selle parandamise nimel tuleb teha järjepidevalt tööd. Mainitud kesised oskused ilmnesid koosolekutel siis, kui hakkasime arutlema, mida ette võtta, kui on tekkinud mingi ohtlik olukord ja kuidas selliseid olukordi ära hoida. Osalenute esimene reaktsioon oli see, et keegi teine (enamasti riik) peaks turvalisuse ja turvatunde looma. Õnneks omavaheliste arutelude jätkudes leidsime siiski piisavalt palju võimalusi, mida igaüks ise või teiste ja riigiga koos saaks teha, et ohtusid ennetada.
Riigi esindajatena on politseinikud ja päästjad üle Eesti väljakutse ees, kuidas elanikkonda turvalisuse teemadel senisest tulemuslikumalt kõnetada ja ärgitada kogukondi teadlikult tegutsema ohuolukordade ärahoidmiseks.
Seniste hoiakute muutmisvajaduse mõõdupuuna võiksime endalt küsida, milliste märksõnadega seondub meile Hiiumaa praegune turvalisus?
Tasub hetkeks mõelda, kas lepime igaaastaste kaotustega maakonna tervisenäitajates, mida muuseas mõjutavad juhtumid, kus merele läinud inimesed ei tule enam tagasi või maanteedel liigeldes ei jõua oodatud pereliige enam koju.
Kui eelmine aasta möödus maakonna liikluses hukkunuteta, siis alanud aasta on toonud juba ühe üliraskete tagajärgedega liiklusõnnetuse.
Nagu viidatud, on Kärdla politseijaoskonna lähiaastate suurim väljakutse, kuidas luua tugevam side ning usaldus maakonna elanike ja politsei vahel. Lihtsalt öeldes, et hiidlased tunnetaks politseid ennekõike partnerina, kellega koos tegutseda turvalisema Hiiumaa nimel. Meie püüd on olla avatud ja selgitada senisest enam inimestele oma tegevuste sisu ja eesmärke. Proovime turvalisuse spetsialistidena kaasa rääkida olulistel teemadel, et ka lapsed teaksid – politsei tuleb ja aitab, mitte vastupidi. Muutused meie töös on juba alanud ja kinnitan, et need jätkuvad.
Liikluskäitumine turvalisem
Alanud aasta kolm esimest kuud on registreeritud andmete põhjal olnud eelmise aastaga võrreldes rahulikud. Heameel on esile tuua tähelepanek politseipatrullidelt – oleme täheldanud liikluskäitumise muutumist turvalisemaks. Ka politsei registreeritud liiklussüüteod on languses. Positiivne on see, et politsei ei ole olulisel määral vähendanud liiklusjärelevalve mahtu ega muutnud taktikat. Me julgeme loota, et inimeste käitumine võib olla senisest hoolivam, kuid viimati juhtunud traagiline õnnetus tõestab, et ka selles on meil veel arenguruumi. Kahtlemata on olukorra parandamine väljakutseks nii politseile kui maakonna elanikele.
Möödunud aastat iseloomustas registreeritud vägivallakuritegude kasv, mida mõjutasid ühelt poolt üha kasvav teavitamine perevägivalla juhtumitest, lisaks ka vägivald meelelahutusasutustes. Alanud aastal on politseid teavitatud neljast juhtumist. Oleme planeerinud enne suvehooaja saabumist kohtuda siinsete baaride ja klubide esindajatega, et ühiselt arutada võimalusi vägivallajuhtumite ennetamiseks. Läbivad teemad saavad olema alkoholimüük joobes isikutele, asutuste lahtiolekuajad ja turvatöötajate olemasolu.
Vargusi vähem
Peamine, mis iseloomustab politseitöö “suhteliselt vaikset aega”, on varavastaste süütegude tuntav vähenemine. Kui eelmisel aastal esimese kolme kuu möödudes oli politseile teada antud 45 juhtumist, siis sel aastal on politseid teavitatud vaid kaheksast juhtumist.
30. märtsil alustasime menetlust Emmaste vallas Nurste ja Lassi külade lähedal sõidukitest toimunud kütusevarguste kohta. Politseile on seni teada antud kolmest vargusest, kuid julgustan kogukonda politseid teavitama nii vargustest kui ka muudest kahtlastest tegevustest. Teavitamata jätmine ja käegalöömine julgustab vargaid oma tegevust jätkama, mistõttu palun kõigil olla aktiivsed ja aidata ühiselt Hiiumaad turvalisemaks muuta.
Turvalisuse vaates loodame sisimas “vaikse aja” jätkumist, samas teame oma kogemustest, et soojemate ilmade saabumisega kaasneb alati korrarikkumiste arvu kasv.
Aare Allik
Kärdla politseijaoskonna juht

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411