Reede, aprill 29, 2016
 

Hiiu vald sai läbirääkijatelt korvi

Hiiu valla ettepanek alustada konsultatsioone haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks on nüüdseks läbi käinud kõigi kolme volikogu päevakorrast ja saanud eitava vastuse osaliseks.
Hiiu vald saatis ettepaneku välja veebruari lõpul nii Käina, Pühalepa kui Emmaste vallale.
Viimasena arutas teemat teisipäevasel istungil Pühalepa vallavolikogu. Volikogu esimees Toomas Remmelkoor ütles lehele, et kuna eeltöö oli kehvasti tehtud ja eelnõu ettevalmistus ebapiisav, saadeti see komisjonidesse tagasi.
“Vastame Hiiu vallale pärast maikuu volikogu, ühtlasi ootame ära haldusreformi seaduse eelnõu teise lugemise riigikogus,” selgitas Remmelkoor.
“Sellega, et Emmaste vald keeldus, on läbirääkimiste esimene voor tegelikult juba katkenud, juhul kui oli soov saare kõiki omavalitsusi üheks kokku saada,” leidis Remmelkoor.
Käina vallavolikogu istung, kus Hiiu valla ettepanekut arutati, oli eelmisel nädalal, 21. aprillil. Otsuse, mis pakkumisele vastuseks saadeti, sõnastus oli leebe – Käina volikogu ei saa vastata Hiiu valla pakkumisele positiivselt, kuna on alustanud konsultatsioone Emmaste ja Pühalepa vallaga. Klausliga, et positiivselt saaks vastata juhul, kui teised partnerid sellega nõus oleksid.
Emmaste vallavolikogu aga tegi otsuse keelduda konsultatsioonide alustamisest juba 1. aprillil. Saadetud vastuses on kirjas, et vallavolikogu, analüüsinud asjaolusid, leidis, et konsultatsioonide alustamine ei ole põhjendatud, kuna Hiiu vallaga ühinemise mõjud oleks suures osas negatiivsed ning selle asemel võiks hoopis soodustada ja arendada omavalitsuste koostöövõimet.
Samas kirjas teatab Emmaste vallavolikogu, et on alustanud vabatahtlikuks ühinemiseks konsultatsioone Pühalepa ja Käina vallaga.
Mitteametlikud konsultatsioonid käivad
Käina vallavolikogu esimees Üllar Padari ütles, et kuigi ametlikku ettepanekut konsultatsioonideks pole keegi teinud, on sügisel alanud kolme valla omavahelised konsultatsioonid võimalikuks ühinemiseks jõudnud arvutuste faasi. “Arvutame läbi erinevaid variante, kuidas ühineda nii, et avaliku sektori teenused ehk valitsemine ei läheks kehvemaks ja kulud ei kasvaks,” selgitas Padari.
“Oleme võtnud suuna, et kuigi vallavalitsus ja volikogu saavad olema ühised, jäävad vallamajad tööle ja spetsialistid kohapeale,” lisas ta. Ta tõi selgituseks näite, et kui Emmaste valla inimene tahab hakata maja ehitama, saab ta nõustamist ja abi kohapeal, vallamajas töötavalt spetsialistilt.
Läbirääkimiste hetkeseisu iseloomustamiseks ütles Padari: “Tunne on, et kõik on paadis, aga veel on palju lahtisi asju.”
Põhjuseks, miks konsultatsioone peetakse, kuigi neid ametlikult välja kuulutatud pole, ütles Padari, et ametlik väljakuulutamine jätab läbirääkimisteks aega vaid kaks kuud ja seda on ilmselgelt vähe. “Konsultatsioonidel tahame enne kõik selgeks rääkida, et osapooled asjadest ühtmoodi aru saaksid, alles siis saab asja ametlikuks teha,” ütles Padari.
Valmis riigi vastu kohtusse minema Käimasolevat haldusreformi protsessi hinnates ütles Padari, et tal on siiralt kahju, et sellest on taas saanud kõigest piiride tõmbamise reform. Ei enamat.
Eesti maaomavalitsuse liidu (EMOL) istungilt naasnud Emmaste vallavanem Tiit Paulus ütles, et liidus on arutatud võimalust, et esimeste sundliitmiste järel antakse Eesti riik Euroopa kohtusse.
Padari sõnul on kohalike omavalitsuste valmisolek selleks suur, kuigi valitsuse hinnangul on sundliitmise korral riive Euroopa omavalitsuste hartaga nõrk.
Jaanuaris jättis EMOLi juhatus kooskõlastamata valitsuse esitatud haldusreformi seaduse eenõu, kuna ei nõustunud kohalike omavalitsuste sundliitmisega.
“Kohalikes omavalitsustes valitseb teadmatus ja hirm sunniviisilise liitmise ees. Seni on olnud võimalik tutvuda vaid reformi raamseadusega, kuid pole teada, mida toovad kaasa alles koostamisel olevad
rakendusseaduse sätted. Puudulik on teave selle kohta, kuidas hakkab edaspidi toimuma omavalitsuste rahastamine ja kuivõrd on see vastavuses riigi poolt pandud ülesannetega.  Eesmärgiks peaks olema omavalitsuslike ülesannete parem täitmine selleks piisavate rahaliste vahendite abil. Esitatud seaduseelnõu ei paku omavalitsuste tulubaasi osas mingeid lahendusi. Meile küll väidetakse, et demokraatia suureneb, kuid tegelikkus on midagi muud – otsustamine läheb inimesest kaugemale ja ta ei saa enam kaasa rääkida selles, mis tema koduümbruses toimub,” seisis EMOLi pressiteates.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411