Teisipäev, märts 1, 2016
 

Merekultuuriaasta juhid käisid Hiiu saarel

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Eelmisel nädalal väisasid Hiiumaad tänavuse merekultuuriaasta korraldajad, et kohtuda kohaliku kogukonnaga ja tuua suurema tähelepanu alla merega seotud sündmused.
Merekultuuriaasta projektijuht Karen Jagodin ning turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristi Hürri alustasid päeva Hiiumaa muuseumis, kus pidasid nõu muuseumi teadusdirektori Helgi Põlloga.
Edasi suundusid nad koos Emmaste valla kultuurijuhi Anne-Ly Torstenssoniga saare lõunaotsa. Külalised käisid Emmastes ja Sõru muuseumis, kus vesteldi muuseumi direktori Helve Russakuga. Samuti tehti väike tiir rannakülades Tärkmal ja Tohvril ning ringreis lõpetati taas Kärdlas Hiiumaa muuseumi Pikas majas, kus kohtuti ka Hiiumaa halulaeva ehitaja Ain Tähistega.
Otsivad koostööd
“Randlased ja ka saarte elanikud, seega ka hiidlased, on olulised merekultuuri aastal osalejad,” kinnitas Jagodin.
Kuigi merekultuuriaasta on juba üle kuu kestnud, otsitakse jätkuvalt koostööpunkte ja püütakse leida uusi inimesi, kellega koostöös aasta sisukamaks muuta.
“Soovime, et põnevad sündmused jõuaksid ka Hiiumaale ja siinsed elanikud tunneksid, et see aasta on neid puudutanud,” ütles Jagodin.
Suurema tähelepanu alla tahetakse tuua ka siinsed merega seotud sündmused. Nii on merekultuuri aasta korraldajad kohal saare suurematel ettevõtmistel nagu kohvikutepäev ja Tuulekala festival. “Osaleme oma merekultuuriaastat tutvustava telgiga, aga püüame leida ka kohapealt koostööpartnereid,” lisas Jagodin.
Rannaretk oktoobris
Üks suuremaid üleriigilisi ettevõtmisi on Rannaretk, mis hõlmab kogu Eesti rannikut ja saari. Retk algab 16. aprillil Pärnust Häädemeestelt, jõuab igasse rannaalaga maakonda ning suurematele ja valikuliselt ka väiksematele saartele ning lõpeb 8. oktoobril Hiiumaal.
Hürri ütles, et retke eesmärk on jõuda ka Hiiu saare väikestesse küladesse ja sadamatesse. “Püüame leida üles siinse merekultuuri ja tutvustada seda nii kohalikele elanikele kui külalistele,” ütles ta.
Eeltööd merekultuuriaasta läbiviimiseks on tehtud juba eelmisest aastast ja sõlmitud on palju kokkuleppeid.
Tema sõnul on merekultuuriaasta oluliselt seotud kohalike kogukondadega, merefännidega, noortega, kes jätkavad traditsioone, aga ka nendega, kes igapäevaselt oma tööga või elufilosoofiaga hoiavad mere-
kultuuri elus.
“Keegi ei sea küsimuse alla, miks merekultuur on oluline, miks seda vaja, sest see läheb inimestele korda,” ütles Kristi Hürri. Ta soovitas neil, kes korraldavad midagi mereteemalist ja põnevat, rikastada ka merekultuuriaastat ning esitleda oma tegemisi veebilehel www.merekultuur.ee 10 tähtsündmust
Merekultuuriaasta puhul tõid korraldajad koos ajaloolastega välja kümme tähtsamat sündmust Eesti merendusajaloost. Nendest kaks on seotud Hiiumaaga. Esikohal on Kõpu tuletorni valmimine 1531. aastal. Kolmandal kohal Hiiumaal Suuremõisas valminud purjelaeva Hioma, kui esimese Eestis ehitatud laeva sõit ümber Kap Hoorni aastatel 1853–1854.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411