Teisipäev, märts 15, 2016
 

Me ei mäleta sellist Hiiumaad

Kui keskkonnaamet mullu alustas loopealsete ehk alvarite taastamist, oli mitmete inimeste üllatus suur. Miks nii lagedaks tehtud? Miks kõik kadakad maha lõigatakse? Miks need traktorid siin pimedast pimedani mürisevad? Miks kogu pinnas on segi pööratud?
Vastus, et maastikke taastatakse, tundus nii mõnegi meelest vale. Pole ju suur osa praegusest põlvkonnast neid paiku nii lagedana näinudki. Küsida võiks ehk
70–80aastastelt, et missugused need mereääred nende lapsepõlves välja nägid.
Loopealseid kui meil liigirikkuselt teisel kohal kooslusi puisniitude järel, oli Eestis veel peale teist maailmasõda 40 000 hektarit. Nüüdseks on hooldamata jätmise ja kinnikasvamise tõttu alles vaid 4000 hektarit. Selle projektiga tahetakse taastada 2500 hektarit.
Kogu planeedi loopealsed paiknevad peamiselt vaid Rootsis ja Eestis, pisut ka Venemaal Karjalas. Seega on tegu tähtsa ettevõtmisega liigirikkuse säilitamiseks. “Mändide ja kadakate pärast muret tundma ei pea – neid oli, on ja tuleb endiselt palju,” ütles RMK looduskaitsespetsialist Ants Animägi.
Praegu, vahetult peale tööde lõppu, jääb küll mulje, nagu see maastik oleks katki, aga loodus parandab selle ja kadakate varjus hävinud taimeliigid saavad võimaluse taastärkamiseks.
Ka hulk linnuliike, näiteks niidurüdi, kiivitaja, punajalg-tilder jt, vajavadki pesitsemiseks lagedat ala.
Spetsialistid on öelnud, et Hiiumaa loopealsed on ühed kaunimad, mida veel võimalik taastada. Sestap andkem loopealsetele natuke aega kosuda ja seni nautigem merevaadet.
Lootkem koos spetsialistidega, et ehk saavad Hiiumaa looduse sõbrad varsti hingerahu tagasi, kuigi muutunud miljöö on esialgu harjumatu.
15. märts 2016

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411