Reede, märts 4, 2016
 

Bonnieri preemia MMSi lugude eest

Tiit Blaat/Ekspress Meedia
Teisipäeval kuulutati Tallinnas Rootsi saatkonnas pidulikul tseremoonial Eesti uuriva ajakirjanduse olulisima auhinna Bonnieri preemia võitjaks Tuuli Jõesaar Eesti Päevalehest (EPL).
Jõesaar sai 5000eurose preemia mullu 17. ja 21. septembril ning 2. oktoobril Eesti Päevalehes ilmunud lugudega lastele mürgist kloordioksiidi ehk MMSi jootvatest vanematest.
Žürii esimees Mart Raudsaar põhjendas võitu loo mõjukusega. “Ühiskondlik mõju on alati see võtmesõna, maagiline sõna, mille määra üle arutatakse Bonnieri žüriis,” märkis Raudsaar. Ta nentis, et mõju ulatust on raske hinnata, aga nad mõõdavad seda sisetunde järgi, kui palju on teema toonud kaasa arutelu, kas selle tagajärjel on midagi ühiskonnas muutunud.
“Kui räägime võiduloost, siis arutelu oli päris palju, ja mitte ainult selles kanalis, kes teema päevavalgele tõi, vaid see muutus üleüldiseks aruteluteemaks. Enam ei pea keegi normaalseks, et lastele niisugust asja joodetakse,” selgitas Raudsaar.
Preemia võitja Tuuli Jõesaar ütles, et tal on hea meel, et see lugude sari tõi esile, et n-ö alternatiivikud ei ole ohutud. “See ei pruugi olla ainult nii, et joome kasevihateed,” lausus Jõesaar preemia kätteandmisel. “Neid tasub võtta tõsiselt.”
Fanaatikuid ei veena Oma FB lehel tänas Jõesaar kõiki, kes talle kaasa elasid, esmalt aga inimesi, kes kloordioksiidi lood temani tõid, usaldades talle sügavalt isiklikku ja tundlikku infot.
Tänu pälvisid ka Jõesaare abikaasa ja kolleegid, kes talle pingelisel perioodil abiks ja toeks olid. “Ja ma tänan kõiki ajakirjanikke, kes selle teemaga kaasa tulid ja võtsid südameasjaks šarlatanide paljastamise ja selle, kuidas taastada inimeste usk meditsiini.”
ERRi saates “Ringvaade” ütles Jõesaar, et kuigi paljudele sai MMSi kahjulikkus ilmselgeks, ei õnnestunud tal ilmselt veenda fanaatikuid, kes seda söövitavat ainet jätkuvalt imerohuks peavad. “Ma oletan, et nende peredes on lapsi, kellele jätkuvalt joodetakse kloordioksiidi,” nentis Jõesaar, et politsei ja lastekaitse käed jäävad lühikeseks, et neid lapsi aidata.
Kloordioksiidi teema järel kirjutas Jõesaar teisi sarnaseid lugusid, näiteks kõhnumisravist ja veganidieedi mõjust lastele. Jõesaar ütles, et antud teema kaudu on leitud veel teisigi sarnaseid juhtumeid, mis varsti ka kajastust leiavad, ja mitte ainult Eesti Päevalehes.
Aasta ajakirjaniku nominent
Jõesaar on Tartu ülikoolis õppinud skandinavistikat ja teoloogiat. Kuku raadiole selgitas ta, et teoloogiat läks ta õppima selleks, et saada aru, miks inimesed usuvad.
Jõesaar on ka aasta ajakirjaniku nominent Tartu Postimehe ajakirjaniku Aime Jõgi ja Äripäeva ajakirjaniku Piret Reiljani kõrval. Aasta ajakirjanik avalikustatakse täna Tallinnas Õpetajate Majas toimuval pressipeol. Preemia suurus on samuti 5000 eurot, millele lisandub hinnaline meene.
Neli aastat tagasi võitis Tuuli Jõesaar meediaärimees Hans H. Luige asutatud oivalise ajakirjanduse preemia EPLis ilmunud loo eest “Üle 36 000 pensionäri ei ole saanud 856 eurot, millele neil oleks õigus”, mille tulemusena maksis riik selle raha pensionäridele välja.
Tekste toimetas

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411