Teisipäev, veebruar 2, 2016
 

Võrkpall viib koolimured peast

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Kõrgessaare vaba aja keskuse (VAK) suur saal on pärastlõunast õhtuni rahvarohke, sest sportlikke tegevusi jagub igaks päevaks.
Parajasti võrkpallitreeningu lõpetanud tüdrukud rääkisid, et keegi ei käsi tulla, neile lihtsalt meeldib VAKis treenimas käia ja tund aega võrkpallitrenni ei väsitagi eriti.
“Mõned asjad on rasked ka, näiteks alt servimine ei taha hästi välja tulla,” ütles Lauka põhikooli (PK) 4. klassi õpilane Brita Valk. “Palli püüdmine pole raske, aga servida ma algul üldse ei osanud.”
Valk, kes käib võrkpallitrennis kolmandat aastat, tunnistas, et mõnel päeval koolist koju tulles, eriti kui on veel palju õppida, ei tahakski saali harjutama minna, aga pärast on mõnus tunne ja hea meel, et kodust välja tuldud sai.
Lauka PK 8. klassi noormees Risto Püssim rääkis, et tema käib hea meelega palli mängimas, sest see on eriti talvel suur vaheldus. “Siis pole kodus igav, saab liikuda ja kooliasjad peast ära,” ütles ta.
Tema alustas treeningutel käimist teises klassis ja selle ajaga on ta palju õppinud. “Trennis käia on ikka põnevam kui kooli kehalise kasvatuse tund,” ütles Püssim.
Eriti meeldib talle, et trennis saab kasutada kogu saali, mitte poolt ruumi nagu koolitunnis. “Ka treener on konkreetne ja seletab hästi,” lisas ta.
Tahaks võistlustele
Treeningul, kus harjutavad suuremad õpilased, kes juba meisterlikumalt palli käsitleda oskavad, olid noormehed ja neiud koos. “Kui nooremaid on trennis paarkümmend, siis vanemaid ongi vaid kuus–seitse jäänud,” selgitas treener Anneli Mauer.
Muret teeb talle, et eri vanuses noortest võistkonda kokku ei pane ja isegi segavõistkonnaga on trennis raske mängida. Põhjuseks ikka sama mure, mis igal pool – Lauka koolis on väikesed klassid ja Kõrgessaare kandis noori üldse vähe.
Treeneri lootus on noorematel harjutajatel – neist tõotab tulla järelkasvu, kuna on päris palju neid, kel huvi ka võrkpalli vastu. Nii saab algklassiõpilastega koolidevahelistel võistlustel siiski osaleda.
Samas need, kes juba Kärdlas koolis käivad, ei jõua treeningule, kuna koolipäev lõpeb suhteliselt hilja.
“Kes kord trennis käima hakanud, need on aastateks selle mängu külge jäänud,” kinnitab Mauer, et võrkpallimäng on tore. “Eks algul ole trennitulek rohkem kambaga ajaveetmine, aga see annab hea tunde, lisaks liikumiskiirust ja reageerimisoskust.”
Mauer on Kõrgessaare tervisemajas noori treeninud juba üle kümne aasta. “Kui noored tahavad treeningule tulla ja nende silmad säravad vastu, siis on ka endal rõõm saaliuksest sisse tulla,” kiitis treener, kes oma võrkpallitreeninguid alustas samas saalis kooliajal.
Mauer on mängiv treener, kes regulaarselt käib ka jooksmas ja osaleb maratonidel. “Vormis peab ennast hoidma, muidu ei jaksa harjutusigi ette näidata.”
Tema jaoks on sport elustiil. Ka tütar Hanna käis juba enne aastaseks saamist emaga trennis kaasas. “Spordisaal on talle tuttav koht, tema käib siin kaks korda nädalas,” ütles ema Anneli. Tore oli vaadata, kuidas väike Hanna harjutusi omas tempos kaasa tegi.
Sportliku ajaveetmise koht
Talvel kui saare väiksemates asulates jäävad tänavad jalakäijatest ja isegi möödasõitvatest autodest tühjaks, teeb rõõmu, et kui astud sisse Kõrgessaare VAKki, on seal alati rahvast.
VAKi juhataja Artur Valk kinnitas, et sportlikku tegevust jätkub neil nii noortele kui vanematele. Osaleda saab saalihoki-, võrkpalli-, liikumisrühma treeningul ja tantsurühmas Ungrulust, mängida saab tennist ja lauatennist ning rauda tõsta jõusaalis, aga koos käib ka kaks kunstiringi. Nädalas on 23 tundi ringitegevust ja osalejaid veidi üle saja, lastest pensionärideni.
Kõike pakkuda küll ei suudeta, aga kui tekib paraja suurusega huvigrupp, saab ka uue ringi avada.
Kõrgessaare VAKis on ka tihe võistluskalender, tähistatakse nii riiklikke kui ka rahvakalendri tähtpäevi ja korraldatakse kontserte.
“Hiiumaa pole kuigi suur ja kui vaja, saame minna üritusele ka saare teistesse paikadesse,” ütles Valk, kelle hinnangul on Hiiumaa kultuuri- ja spordielu päris kirev ja huvitav. “Tänud kõigile, kes muudavad meie elu siin saare peal elamisväärsemaks, sest öeldakse ju, et ega inimene ela ainult leivast.”

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411