Teisipäev, veebruar 23, 2016
 

Veebikonstaabel: kaitse veebikontot nagu oma kodu

Internetiajastul on veebiturvalisuse- ja privaatsuse probleemid üha aktuaalsemad, kuid inimeste oskused on sageli puudulikud küberruumis valitsevate ohtude ennetamiseks ja nendega tegelemiseks.
Internetiturvalisuse tagamiseks saab iga inimene väga palju ise ära teha. Mistahes veebikontot on hea võrrelda oma koduga – kodust lahkudes lukustame alati ukse ja kanname hoolt, et sinna ei pääseks võõrad oma äranägemise järgi tegutsema. Kui naaber on koduukse lahti unustanud, siis me ei sisene omavoliliselt tema koju, vaid võimalusel sulgeme ise ukse ja teavitame olukorrast naabrit. Sama loogika peaks kehtima nii enda kui ka teise inimese veebikontode “uste” puhul. Reaalsuses seda paralleeli aga ei tajuta, kuid just nii luuakse eeldused erinevate küberkuritegude ohvriks langemiseks.
Küberjälitamine tõusev trend
Politsei- ja piirivalveameti veebikonstaablid on viimase kahe aasta jooksul nõustanud inimesi internetiturvalisuse teemadel enam kui 10 000 korral. Pöördumiste seast kerkib üha enam esile küberjälitamine, mis on ebaseadusliku jälitustegevuse vorm veebiruumis ja teostatav juhul, kui inimese veebikontod ei ole piisavalt turvatud. Küberjälitamine hõlmab teise inimese korduvat, varjatud ja tahtlikku jälgimist tehniliste vahendite abil, eesmärgiga koguda jälitatava kohta andmeid.
Eraviisiline jälitustegevus on iseäranis levinud probleemsete lähisuhete korral, mil usalduse puudumise tõttu asutakse kaaslase tegemisi küberruumis jälgima. Tõsisemate juhtumite korral paigutatakse selle teostamiseks teise inimese arvutisse või telefoni ilma tema loata spetsiaalne nuhkvara, millest kõige levinum on keylogger ehk klahvinuhk. Klahvinuhk on varjatult töötav programm, mis salvestab kõik andmed, sealhulgas külastatud veebisaidid, eraviisilised vestlused ja paroolid, ning edastab kogutud andmed kindlale e-posti aadressile.
Karistatav rahalise trahvi või vangistusega
Kui eraviisilise jälitustegevuse eesmärk on ilma seadusliku õiguseta kogutud andmeid hiljem ka kasutada või töödelda – näiteks logides ebaseaduslikult hangitud paroolidega sisse teise inimese e-posti kontole ja saates selle kaudu välja kirju – võib tegu olla kriminaalkorras karistatav rahalise trahvi või kuni kolmeaastase vangistusega.
Levinud küberjälitamise vormiks on ka ilma nõusolekuta teise inimese e-kirjade või Facebooki sõnumite lugemine. Mis esmapilgul võib näida süütu tegevusena, seda tegelikult ei ole – igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele ja ilma loata nende lugemine võib olla käsitletav sõnumisaladuse rikkumisena, mis on kriminaalkorras karistatav rahalise trahviga.
Ohte tuleb teadvustada
Enda privaatsuse kaitsmiseks ei saa loota portaalile, ITosakonnale või heale õnnele, vaid selle eest tuleb ise teadlikult seista. Jälitustegevuse taga ei pruugi olla kibestunud kaaslane, vaid ka võõras inimene, kes soovib kogutud andmeid kuritarvitada. Oma seadmeid tasub seetõttu regulaarselt kontrollida ja vaadata üle, millised programmid taustal töötavad või milline tarkvara on kasutusel.
Veenduge, et teie arvutisse on installeeritud kaasaegne viirustõrjeprogramm, kahtluse korral muutke esimese asjana ära kõik oma paroolid ja teavitage sellest ka oma lähikondlasi, kuna teie konto kaaperdanud inimene võib neile saata eksitava sisuga kirju – näiteks palvega saata raha.
Internetiturvalisusega seotud probleemide ja küsimuste korral on võimalik pöörduda politsei- ja piirivalveameti veebikonstaablite poole. Lastega seotud küsimuste korral saab nõu ka Euroopa Komisjoni toel rahastatud projekti Targalt internetis veebilehelt www.targaltinternetis.ee või helistades üleriigilisel tasuta lasteabitelefonil 116 111.

Andero Sepp
PPA veebikonstaabel

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411