Teisipäev, veebruar 23, 2016
 

Vastulause Jaanus Valgu intervjuule

Alustuseks soovin Jaanust tänada kõigi nende aastate eest, mil ta on oma oskusi ja teadmisi Hiiumaa heaks panustanud ja usun, et see saab ka tulevikus nii olema. Meie nägemustes on palju ühist ja mõlemad oleme seda meelt, et kunagi saab Hiiumaast üks tervik.

Kahetsusväärsusega lugesin eelmisest Hiiu Lehest (16.02), kuidas Jaanus Valk teisi oma otsustes ja tegematajätmistes süüdistab. Ärme unusta, et viimasel kahel aastal oli just Jaanus Valk Hiiu vallavolikogu esimees. Ma ei pea heaks tavaks süüdistada juhina kõiges oma alluvaid ja seepärast pean oluliseks olukorda selgitada.
Minu enda aadressil tehtud märkused on emotsionaalselt mõistetavad, kuigi ei vasta kõiges tõele, aga loomulikult on “viinamarjad vahel hapud”.
Juhirollis on paratamatu, et kui kusagil on midagi halvasti, langeb pahameel esmajärjekorras juhi peale. Selles ei ole midagi ebaloomulikku. See on osa meie tööst ja käib ametiga kaasas, usun, et ka selles oleme ühte meelt.
Pigem kurvastab mind see, kuidas süüdistatakse meie organisatsiooni inimesi (vahemärkusena, et paljud inimesed tulid Kõrgessaare vallast Hiiu valda üle ja uskuge mind, nad on professionaalid, lisaks on nad aidanud Jaanust tema töös varasemalt pikkade aastate vältel) ja eriti rahandusosakonda finantssuutmatuses. Inge Elissaar ja tema meeskond on kindlasti pädevad, nad näevad suurt pilti ja suudavad strateegiaid koostada. Jaanus toob näite vallamaja rendilepingust. Ütleb, et see oli üllatus. Maja kahjulikust lepingust pidi teadma, sest ajakirjanduses on sellest palju juttu olnud. On ilmne, et kui maja renditakse, siis makstakse ka renti. See ei saanud olla üllatus! See leping sellisel kujul oli sõlmitud enne meie ajaarvamist ehk juba aastal 2008. Vastab tõele, et see on karm leping. Saime selle endale päranduseks kaasa ja peame selle teadmisega elama.
Nüüd lepingust ja selle mõjust netovõlakoormusele. Lepingut ei pidanud kunagi varem teisiti kajastama. Erinevad audiitorid leidsid aastate jooksul, et see on õigesti kajastatud, sest lepingu perioodi lõppedes ei saa hoone valla omaks. Liisingu mõistes on tegemist kasutusrendiga. Alles eelmisel aastal juhtis rahandusministeerium tähelepanu, et see tuleb arvata netovõlakoormuse hulka, kuna lepingul on nende arvates kapitalirendi tunnused. Nad vaatasid oma reeglid ajas ümber. Sellest tulenevalt ületas laenuprotsent ettenähtud 60 protsenti, olles 2015. eelarveaastal ligi 70 protsenti.
Juhul, kui see oleks olnud ette teada, ei oleks me saanud ministeeriumi loata aastal 2015 laenu võtta, aga nii see polnud. Nüüd, vaatamata sellele, et 2016. aasta lõpul tõuseb lubatud laenumäär omavalitsustele üle Eesti 80 protsendini ja osadel juhtudel ka üle selle, siis käesoleva aasta lõpuks on Hiiu valla netovõlakoormus uuesti alla 60 protsendi ja investeerimisvõimekus on igati tagatud. Lisaks on varasemad laenud hiljuti refinantseeritud ja nende intressimäär viidud madalat intressimäära ära kasutades hetke madalaimale. Seda kõike on teinud meie rahandusosakond ja suur kiitus selle eest.
Jaanuse väide, et Kärdla linn oleks läinud ilma Kõrgessaarega liitumata pankrotti, ei vasta kindlasti tõele. Kõrgessaare vald tegi liitumisettepaneku Kärdla linnale, mitte vastupidi ja siis oli Jaanuse jutt hoopis teistsugune.
Õigustatud pahameel oli eelmise aasta lõpul meie lepingupartneritel ja kohalikel tarnijatel, sest vald jäi neile kuudeks võlgu, aga vaatame korraks, millest see likviidsusprobleem tekkis. Esiteks EAS menetleb jätkuvalt sadama viimast väljamakset, suurusjärgus 160 000 eurot. Sadama juhatus on tänaseks informeerinud nõukogu, et EASil on olemas valmisolek väljamaksetega jätkata.
Kui me 2015. aasta algul seda teemat arutasime ja ohte kaardistasime, leidsime, et juhuks, kui väljamakset vallale ei tehta ka 2015. aasta jooksul, on vaja plaan B-d. Seega otsustati pidada oktoobrini kinni kõigi allasutuste eelarvest kuni 5 protsenti. Allasutused olid väga tublid ja töötasid ühtse meeskonnana eesmärgi saavutamisel. Septembri lõpu seisuga oli tähaegselt tasumata arveid u 35 000 eurot.
Oktoobrist võim vahetus. Olen nõus, et ajad olid siis segased ja paljud olulised teemad jäid neil siis tähelepanuta. Põhjuseid oli veel: näiteks vallale ei laekunud õigeaegselt projektidest tagasi saadavad väljamaksed, maamaksu laekus vähem, lasteaia mänguväljaku projekt läks kallimaks, Kõrgessaare päevakeskuse projekt läks hankes kallimaks, Keskväljaku arhitektuurikonkurss viidi läbi (neid kulutusi lubati meile kompenseerida), võidupüha paraadiga seonduvalt kandis vald põhikulud ja mõned väiksemad teemad veel. Selgituseks. Meie varasem põhimõte on olnud see, et niipalju kui võimalik, teha projektide rahadest ja omavahendeid kasutada esmajärjekorras omafinantseeringuteks. Lähtusime tänasest teadmisest, et aastast 2020 kaovad Euroopa Liidu toetused sellisel kujul ära.
Hea on see, et tänaseks on kõik eelmise aasta võlad likvideeritud.
Teine suurem teema on lubaduste täitmine. Pidevalt räägitakse valimisliit Üks Hiiumaa poolt umbmääraselt mingitest kokkulepetest ja aja jooksul jutt ka muutub. Olukordi soovitakse näha endale kasulikus valguses. Tegelikkuses oli ainult üks koalitsioonilepingu lisa, mis koosnes omakorda kokkulepetest. Neist esimesed kolm täitis meie fraktsioonipool ära. Jaanuse valimisliidul jäi täita ainult üks lubadus, et seistakse koalitsiooni püsimise eest ja opositsiooni algatatud umbusaldusega kaasa ei minda. Selle kinnitasid kõik volikokku kuuluvad koalitsiooni liikmed oma allkirjaga. Kokkuleppe puhul oli minu arust ebanormaalne see, et neli inimest nende nimekirjast leppisid kokku, et nemad umbusaldavad ikkagi, isegi peale allkirjaga kinnitamist ega teavitanud sellest otsusest teisi lepingu osapooli. Seega reetmine toimus ja uut koalitsiooni ei suudetud kahe kuu jooksul moodustada, mis näitas, et tegelikult plaani, kuidas valda edasi juhtida, ei olnud.
Lisan siia alla ka kokkuleppe originaalteksti, et lugeja saaks ise veenduda, milles kokku lepiti.
Kokkulepe
04.09.2015, Kärdlas
Valimisliit Üks Hiiumaa ning Isamaa ja Res Publica Liit leppisid omavahel kokku, et Hiiu valla rahumeelseks edasiminekuks ja valla jätkuvaks arenguks:
1. Jätkab Georg Linkov vallavanemana; Kõrgessaare piirkonna paremaks esindamiseks asub abivallavanema kohale Jaanus Valk ning vallavolikogu esimehe kandidaadina seatakse üles Margit Kagadze kandidatuur valimisliidust Üks Hiiumaa.
2. Loobume kohtusse minekust Lauka Põhikooli direktori Märt Rannasti vastu.
3. Seisame koalitsiooni püsimise eest ega toeta umbusaldusavaldust praegustele volikogu ja valla juhtidele
Valimisliit Üks Hiiumaa: Isamaa ja Res Publica Liit:
Aili Küttim Annely Veevo
Jaanus Berkmann Tiit Harjak
Aivi Telvik Toivo Saue
Jaanus Valk Hüllo-Kristjan Simson
Margit Kagadze Tiit Randmaa
Imre Kivi Indrek Ulla
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Mis puudutab struktuurimuudatusi, siis ma olen nõus Jaanuse seisukohaga, et tegemist ei olnud kättemaksuga. Lihtsalt Eestis on kombeks, et opositsiooni liikmed ei kuulu koalitsiooni poolt moodustatud valitsusse. Nii lihtne see ongi.
Kolmandaks. Mina ei oleks nii pessimistlik Reili Ranna tuleviku suhtes kui Jaanus Valk kirjeldas. Selle lühikese aja jooksul on Reili näidanud ennast positiivsest küljest ja igati koostöövõimelisena. Sellega on ta leidnud ka koalitsiooni toetuse. Vihjetel, et teda soovitakse lähiajal välja vahetada ei ole mingit alust.
Lõpetuseks, ootan Jaanust oma kogemuse ja teadmistega Hiiu vallast tagasi juba märtsi volikokku ning soovin talle selleks ette jõudu!
GEORG LINKOV
Hiiu vallavolikogu esimees

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411