Reede, veebruar 19, 2016
 

Ohtusid saab ennetada ka tööd tehes

Helja Kaptein
Jaanuari lõpus jagasid tööinspektsiooni esindajad tööandjate ja Hiiumaa kohalike omavalitsuste esindajatele nõu, kuidas luua ohutum ja tervisesõbralikum töökeskkond.
Tööinspektsiooni esindajate põhisõnum oli, et inspektsioon saab olla ettevõtjale abiks ja pakub tasuta nõustamist tööohutuse edendamisel, tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamisel.
“Üheskoos saaksime muuta tööelu paremaks, tervisthoidvamaks ja töösuhte osapooltele rõõmu pakkuvaks,” ütles tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu.
Võõras pilk leiab puudusi
Levinuimaks nõustamise vormiks on teabepäevad ja infohommikud, ent töökeskkonna konsultandi võib kutsuda ka ettevõttesse kohapeale nõu andma. “Värske silm näeb seda, mida igapäevaselt samas kohas töötajad tähele ei panegi,” ütles nõustamisosakonna juhataja Rein
Reisberg.
Ta meenutas, kuidas ta aastaid tagasi Hiiumaal ühte metallitöökoda kontrollides nägi kahtlast puurpinki. Ta oli küsinud tööandjalt, et seadmel on avad, mis sinna võiks käia? “Esmane reaktsioon oli, et siin pole kunagi midagi olnud. Pika mõtlemise peale tuli kellelgi meelde, et seal oli olnud kate,” rääkis Reisberg.
Ta nentis, et käies ettevõtetes, rikkumisi ikka näeb. Ohuks võivad olla lihtsad asjad, nagu katmata juhtmed põrandal, libe trepp või ka tasapind, aga töötajad peavad saama töökeskkonnas ohutult töövahendeid kasutada ja külastajad turvaliselt liikuda.
“Konsulteerimise eesmärk ongi koos tööandjaga leida parendamist vajavad töökohad ja tegevused ning anda soovitusi võimalikeks lahendusteks,” lausus Reisberg.
Ohtlikumad puidu- ja metallitööd
Eestis käib umbes 625 000 inimest igapäevaselt osalise või täistööajaga tööl. Statistika näitab, et nendega juhtub ka päris palju tööõnnetusi, mullu oli neid üle 4600.
Maripuu oletab, et aastas võib olla isegi enam kui 10 000 tööõnnetust, ent kõiki ei registreerita või ei lähe need tööõnnetusena kirja.
Ta selgitas, et õnnetus läheb tööõnnetusena kirja vaid siis, kui inimesel on tööleping. “Kui näiteks on võlaõiguslik leping, siis juhtunu ei lähe arvesse tööõnnetusena,” ütles Maripuu.
Kõige ohtlikumaks töövaldkonnaks on osutunud metallitoodete tootmine, kus õnnetusjuhtumeid oli 519 ehk 1000 töötaja kohta 12,5. Puidutööstuses oli mullu 369 õnnetust, mis teeb selle valdkonna 1000 töötaja kohta 24 õnnetust.
Hiiumaal on esikohal avaliku halduse ning politsei ja piirivalve valdkondades toimunud õnnetused, mida oli mullu kolm. Keemiatoodete tootmises oli kaks ja metallitootmises kaks juhtu. Raskeid õnnetusi oli seitse, kergemaid viis.
Viie aasta jooksul on Hiiumaal viga saanud 69 inimest. “Nende viie aasta jooksul on läinud olukord paremaks, aga kindlasti on tööinspektsioonil näpunäiteid ja juhiseid, et saaks need numbrid veelgi paremaks,” ütles Maripuu.
Tähelepanu tervisele ja väljaõppele
Maripuu osutas, et tööandjad peaksid enam tegelema töötajate väljaõppe ja juhendamisega. Töötajal võib ju olla tööle vastav kvalifikatsioon, aga ehk liigub mõni seade teisiti kui see, millega varem ollakse kokku puutunud. “Kurb on lugeda raportit, kus inimene on esimest päeva tööl ja jääb tööõnnetuse läbi sõrmedest ilma,” nentis ta.
Aeg-ajalt tuleks oma töötajad saata ka tervisekontrolli, sest kutsehaigus hiilib ligi tasapisi. Peamised ohutegurid on korduvad liigutused ja sundasendid, aga ka raskuste tõstmine, müra ja vibratsioon. Kutsehaigusi aga esineb ka kontoritöötajail. “Kui kogu töö tehakse sülearvutiga, siis pidevalt vales asendis olek põhjustab niinimetatud nutikaela teket,” selgitas Maret Maripuu.
Ta tõi veel ühe näite, kus kaitseväkke õppusele kutsutud noormeestest kaks tuli välja praakida, sest neil olid pöidlaliigesed haigestunud pidevast nutitelefoni näppimisest.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411