Teisipäev, veebruar 23, 2016
 

Muuseum pani algus toimetiste sarjale “Päevapakk”

Kadi Kiiver
Neljapäeval esitleti Hiiumaa muuseumi Pikas majas esimest raamatut sarjast “Päevapakk”.
Avatrükis kannab pealkirja “Hiiumaa Muuseumi uurimused 2015” ning sisaldab uurimuslikke artikleid ja ülevaateid muuseumi teema-
kogudest.
SA Hiiumaa Muuseumid juhataja Toomas Kokovkin rääkis, et muuseumil seni puudus toimetiste sari, oma publikatsioon. “Nagu te aru saate, paneme me ennast üsnagi sundseisu. Me ei ütle, et see on lihtsalt üks raamat muuseumi artikleid, vaid see on sarja esimene number, mis tähendab, et me peame tegema ka teise, kolmanda ja kahekümnenda numbri,” sõnas Kokovkin.
Ta möönis, et muuseum on pannud end sellisesse olukorda teadlikult ja oma väljaanne on sammuke lähemale maailmatasemele. Sellised publikatsioonid on levinud nii Eesti kui välismaa muuseumides, lähimateks näideteks on Saaremaa ja Läänemaa muuseumi toimetised.
“Selle raamatu kaudu püüame lugejani tuua lugusid ja kogemusi, mis on meie muuseumis hoiul ja mida me ikka ja jälle päevavalgele toome, et nõndaviisi hiiumaist elamise ja olemise kogemust taasesitada ja muutuvas maailmas targalt kasutada,” lausus trükise toimetajaks olnud Kokovkin.
Oma trükise tegemise meelt oli ta enda sõnul kohe, kaks aastat tagasi ametisse asudes. Raamatu koostamisele, alates kirjutamisest ja lõpetades trükiga, kulus muuseumirahval neli kuud. Päevapakkusid on kavas välja anda üks kord aastas.
Mis on päevapakk?
Sarja nimest rääkides tunnistas Kokovkin, et esimest korda muuseumi teadusdirektori Helgi Põllo suust seda sõna kuuldes ei saanud temagi aru, mis see on. Esitlusel seletas Põllo, et päevapaku näol on tegu paku otsas oleva päikesekellaga. “Kui süüvisin sisusse, sain aru, et see ongi meie sarja õige pealkiri,” selgitas Kokovkin.
“Põhimõte on selles, et päikesekell näitab meile aega, samas on kõik iga päev uus ja iga päev sama. Samamoodi on muuseumitöö – oleme iga päev vanad, samas ka uued – seega sobis päikesekell sellesse konteksti täpselt.”
Raamatu esikaanel on kujutatud siiski päevakivi, mis on kivist päikesekell ilma pakuta. “Me võime tinglikult pakuks lugeda raamatuosa, mille me oleme oma lugudega loonud,” lausus Põllo.
Ta selgitas, et raamatukaanel olev päevakivi on pärit Heltermaalt Posti Mihkli talust ja lugejateni tuuakse teadmised justkui posti-
pakid.
Kogumiku 104 leheküljele mahtus kaheksa artiklit. Muuseumi nooremteadur Kauri Kiivramees kirjutab Hiiumaa kaubandusest aastatel 1918–1941. Põllo sulest on kunstiajaloolise sisuga kirjutis, milles esile toodud seoseid Hiiumaa ja suure maailma vahel. Kokovkin kirjutab, kuidas ta ühildas vanu ja uusi fotosid, viies kokku kaks eri ajastut. Peavarahoidja Kadri Kuusk, kahasse Põlloga, kirjutab lahti muuseumi kogumispõhimõtted.
Järgnevad tekstid tutvustavad muuseumi kogusid, kus praegu on arvel 33 275 museaali. Lähemalt kirjutab Kadri Kuusk raamatus kahel teemal: etnograafilistest kalandusteemalistest esemetest kalapüügiviiside kaupa ja võrgumärkidest ehk ainakäbadest. Koguhoidja Jaanika Kuusk kirjutab ajaloolistest istmetest, mida on muuseumi kogus 131. Tema kirjatöös on käsitletud toolid, tugitoolid ja kiiktoolid.
Numismaatikakogust kirjutab koguhoidja Tiina Selirand.
Raamatu viimase osa moodustab ülevaade muusemi eelmise aasta näitustest. Trükise fotod on teinud Urmas Liit. Kujundas Mart Mõniste. Tiraaž on 300 eksemplari.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411