Reede, veebruar 19, 2016
 

Kuidas määrata KOVi võimekust?

Rahandusministeerium leiab, et tegevustulem ei sobi omavalitsuse majandusliku suutlikkuse hindamiseks. Pigem tuleks selleks kasutada pikema perioodi põhitegevuse tulemit.
Postimehe lisa Maa Elu reastas Eesti vallad, võttes aluseks 2015. aasta tegevustulemi. PM ajakirjanik Peeter  Raidla linnu tabelisse ei seadnud, kuid 183 Eestimaa valla “edurivis” oli Käina vald 34. kohal, Pühalepa vald 70. kohal ja Emmaste vald
92. kohal – kõigi kolme mullune tegevustulem oli selles tabelis plussmärgiga. Tagantpoolt seitsmendal ehk 177. kohal oli Hiiu vald, mille tegevustulem oli väga suure miinusega -572 359 eurot.
Hiiu Leht uuris rahandusministeeriumilt, kas antud näitaja sobib valla majandusliku seisukorra hindamiseks.
Rahandusministeeriumi pressiesindaja Armo Vask ütles, et ühe aasta põhjal põhjapanevaid järeldusi kohaliku omavalitsuse finantsseisu kohta teha ei saa, korraga tuleks vaadata vähemalt viit kui mitte kümmet aastat. Samuti ei soovitanud ta kohalike omavalitsuste finantsvõimekuse hindamiseks kasutada ainult tegevustulemi näitajat.
Miinusmärgiga ka edukas KOV
Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste (KOV) finantsjuhtimise osakonna peaspetsialist Pirgit Lohk ütles, et ainuüksi saldoandmike infosüsteemist võetud tegevustulemi näitaja alusel ei saa hinnata omavalitsuse jätkusuutlikkust ilma, et süvenetaks selle näitaja sisusse.
Ta tõi näiteks PM tabelis eelviimasele kohale jäänud Mäetaguse valla, mille 2014. aasta tegevustulem oli 330 000 eurot, mis näiteks PM tabelis garanteeriks 30. koha. “Mäetaguse valla 2015. aasta negatiivne tegevustulem tuleneb asjaolust, et vald andis enda tütarettevõttele üle vara,” selgitas Lohk.
Näiteks oli Hiiu valla tegevustulem aasta varem veel rohkem miinuses -800 000 eurot. 2014. aastal andis vald ASile Kärdla Veevärk üle varasid 900 000 euro väärtuses ja vallale kuuluvale SAle Kärdla Sadam 114 250 euro väärtuses ning lisaks andis vald sadamale ka 330 500 eurot rahalist toetust põhivara soetuseks. Vara üleandmine vallale kuuluvale sihtasutusele aga kajastub tulemiaruandes kuluna.
2015. aastal andis Hiiu vald SAle Kärdla Sadam 200 000 euro väärtuses põhivara soetuseks toetust, mis samuti sisaldub negatiivses tegevustulemis. Konsolideeritud ehk nii valla kui sellele kuuluvate sihtasutuste ühises aastaaruandes need miinusmärgiga tehingud n-ö tasanduvad, sest sihtasutuse aruandes on samad summad märgitud tulude real.
Põhitegevuse tulem parem näitaja
Lohk pakkus, et üks võimalus omavalitsuse majandusliku seisu hindamiseks oleks võrrelda põhitegevuse tulemit põhivara amortisatsiooniga läbi mitme aasta, tuua välja näitaja elaniku kohta ja reastada omavalitsused selle järgi.
Sel põhimõttel koostatud rahandusministeeriumi tabelis on Hiiumaa valdadest kõrgeimal, 31. kohal Pühalepa. Tehe, põhitegevuse tulem aastatel 2010–2015 (11 kuud) lahutada amortisatsioon aastatel 2010–2015 (11 kuud) jagatud valla elanike arvuga, andis Pühalepa valla tulemuseks 146 eurot. Hiiu saare omavalitsustest oligi Pühalepa ainus, millel eeltoodud näitaja positiivne. Käina vald on 213 omavalitsuse seas 83. kohal, tulem elaniku kohta -64 eurot, Emmaste vald on 118. kohal, tulem elaniku kohta -175 eurot, Hiiu vald on
150. kohal, tulem elaniku kohta -292 eurot.
Lohk ütles, et omavalitsused, mille vastav näitaja on negatiivne, peaksid tõsiselt mõtlema varade kriitiliselt ülevaatamisele, et säiliks võimekus neid oma sissetulekutest jätkusuutlikuna hoida. Vastav Eesti mediaankeskmine, millest pooled omavalitsused on kõrgemal ja pooled madalamal, on -154 eurot elaniku kohta. “Kuna Hiiu valla näitaja on sellest oluliselt madalam, peaks see kutsuma diskussioonile, mida vald saaks enda varade jätkusuutlikuna hoidmiseks teistmoodi teha,” ütles Lohk.
Võrdlus amortisatsiooniga
Ehkki sõnaliselt sarnased, on tegevustulem ja põhitegevuse tulem kaks eri asja. Põhitegevuse tulem on finantsnäitaja, mis kirjeldab nii kohaliku omavalitsuse põhitegevuse tulude ja kulude vahet kui ka omafinantseerimisvõimekust ehk võimekust teha investeeringuid ja katta võla teenindamiskulusid. Tegevustulem aga näitab omavalitsuse tegevustulude ja tegevuskulude vahet antud ajahetkel.
Selleks, et hinnata kohaliku omavalitsuse suutlikkust teha omavahenditest vara asendusinvesteeringuid, näiteks uuendada lasteaia elektrisüsteemi, tulebki põhitegevuse tulemit võrrelda põhivara amortisatsiooniga.
“Madal põhitegevuse tulemi suhe põhivara amortisatsiooni suurendab riski, et väliste rahastamisallikate puudumisel ei suuda omavalitsus eelnimetatud investeeringuid teha,” selgitas Lohk. “Sellised kohalikud omavalitsused sõltuvad keskvalitsuse investeeringutoetuste poliitikast, mille muutumine võib põhjustada finantsraskuseid, sest põhivara seisundi säilitamiseks ja uute investeeringute elluviimiseks vahendid puuduvad.”

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411