Reede, veebruar 19, 2016
 

Jaapanlannat köidab maaelu

Helja Kaptein
Tokyo üliõpilane Natsumi Nakano (20) on palju reisinud, Hiiumaale tuli ta talutööde pärast.
Natsumi Nakano elab ja õpib Tokyos Chuo ülikoolis maailma rahvaste kultuuri erialal.
Esimest korda tuli ta Eestisse ja Hiiumaale eelmisel sügisel, läbi MTÜ Noortevahetuse Arengu ühingu EstYES mahetalunikele suunatud programmi Wwoof kaudu.
Otsides vaheajaks võimalust osaleda töölaagris, nägi ta palju erinevaid pakkumisi üle kogu maailma. Huvi talutööde vastu tekkis suhteliselt juhuslikult, sest kui teised töölaagrid pakkusid koristamisja ehitustöid, siis Käina valla talunikud Kaire ja Tiit Vannas soovisid tallu abilisi lambaid ja kitsi hooldama.
“See pakkumine lausa säras teiste vahel,” ütles Nakano Hiiu Lehele.
Natsumi Nakano on ka varem Euroopas elanud. “Seetõttu polnud siiatulek eriti hirmutav,” kinnitas ta. Natsumi
isa töötab ühes Jaapani firmas, mis valmistab autolampe. Firmal on palju väiksemaid vabrikuid ka Euroopas ning Natsumi isa koordineerib nende tööd ja õpetab töötajaid välja. Seepärast elasidki Nakanod perega varem üsna mitmes Euroopa riigis.
Inglise keele sai Natsumi selgeks, kui nad kolm aastat Inglismaal veetsid. Võõrkeelte oskuse kohta ütles tütarlaps, et tema kodumaal küll õpetatakse koolis inglise keelt, kuid põhiliselt grammatikat ja rääkida oskavad vähesed. “Eestlased räägivad inglise keelt väga hästi,” lisas ta.
Inglismaalt siirdus pere Tšehhimaale, kust nad lahkusid, kui Natsumi oli 14aastane.
Huvi poegimise vastu tõi tagasi
Natsumi järgmine reis Euroopasse pärast kuueaastast pausi oligi septembris Eestisse ja Hiiumaale, Ristivälja küla Lepaniidi tallu, kus ta esimest korda tutvus Vannaste talupidamisega.
Talusse tööletulek tundus Natsumi sõnul põnev, sest ta polnud kunagi maatöid teinud. Sügisel koristasid ja sorteerisid nad koos pererahvaga kartuleid-porgandeid-peete ja talitasid lambaid ja kitsi. “Köögiviljade korjamine meeldis väga, sest siiani ei teadnud ma, kuidas toit poodi jõuab,” ütles Natsumi.
Tollal tekkis tal huvi näha ka seda, kuidas lambad ja kitsed poegivad. Nii tuligi ta veebruaris koolivaheajal Vannaste juurde tagasi.
Natsumi ütles, et loomade juures paneb teda imestama, kuidas kitsed, lambad ja karjakoerad kõik teavad, mis järjekorras nad mida tegema peavad. “Kui lammas saab talle, siis ta teab, et esmalt peab lakkuma ja siis peab tall kiiresti püsti tõusma ja imema hakkama – inimene ju ei tee seda,” imestas Natsumi.
Perenaine Kaire Vannas rääkis, et Natsumile meeldivad loomad väga– ta ei väsi neid silitamast ja nunnutamast. “Poegimist pole ta küll vastu võtnud, aga juba oskab ta ka kitse lüpsta, sööta jagada ja muud nipet-näpet laudas teha,” ütles Kaire. “Pooleteise nädalaga täisabilist veel välja ei koolita, aga tore tüdruk ja hakkaja, las käib.”
Soe tuba ja söök on pererahva poolt. Lisaks on Natsumi juba selgeks saanud mõned eestikeelsed sõnad: “tere”, “aitäh”, laudas vajaminevad “seisa!”, “tule siia!”, “oota!” ja numbrid.
Eestis on vaikne ja palju ruumi
Natsumi Nakano ütles, et oma kodumaaga võrreldes on Eestis palju asju teisiti. Eriline, mis talle esmapilgul silma hakkas, oli see, et siin on Jaapaniga võrreldes rohkem vaba ruumi. Veel hindas ta seda, et maal, aga ka linnas on vähem müra. “Isegi pealinnas Tallinnas on võrreldes Tokyoga väga vaikne,” ütles ta.
Nakano rääkis naeratus näol, et koju tagasi läheb ta vaid heade emotsioonidega. Näiteks õnnestus tal pildistada tähti, sest esmaspäeva öösel, kui nad käisid lamba poegimist jälgimas, oli taevas selge ja tähed särasid. “Tegin palju pilte, sest Tokyos linnatulede valgel ei näe tähti,” ütles tütarlaps, kellel reisides on alati fotoaparaat kaasas. Ka tallede kepslemine on filmilindile jäädvustatud.
Tagasi Ristiväljale tahab Natsumi tulla enne ülikooli lõpetamist st paari aasta pärast. Järgmisel vaheajal plaanib aga tudeng reisida arengumaadesse. Reiside jaoks korjab ta raha kooli kõrvalt poole kohaga tööl käies.
“Minu fakulteedis õppijad reisivad palju ja on huvitatud eri rahvaste elust,” rääkis ta. “Ma ei tea veel, mida ma tulevikus teha tahan, aga loodan näha palju erinevaid maailmu ja nii leida ka oma õige ala.”

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411