Teisipäev, veebruar 16, 2016
 

Jaanus Valk: Olen kogu aeg vastutanud

Harda Roosna
Kolmapäeval oli märkimisväärselt kaua, 16 aastat kohaliku omavalitsuse vastutavates ametites  olnud Jaanus Valgu viimane tööpäev Hiiu vallavalitsuses.
Kõrgessaare vallavanemana, Hiiu vallavolikogu esimehena ja viimati abivallavanemana töötanud Valgu diagnoos sellele, miks on vald nii majanduslikes kui poliitilistes raskustes, on lühidalt järgmine: kulutamine üle võimete, pluss parteilised liivakastimängud.
Miks abivallavanema ametikoht koondati?
Jaanus Valk: Võib-olla siis koalitsioonil ei ole seda ametikohta tarvis.
Vallavanem Reili Rand pakkus sulle ka vallavanema nõuniku kohta, miks sa seda vastu ei võtnud?
Jah, volikogu tegi sellise koha, aga see on selline töölepinguga tähtajaline, ütleme poliitiline koht antud vallavanemale. Ei vastutust, ei midagi, lihtsalt oled ja võtad vastu korralikku palka. Ma olen kolmkümmend aastat olnud üht- või teistpidi vastutaval tööl ja ma ei oska sellise töö peal olla, pigem lähen edasi oma eluga ja töödega. Abivallavanema ja nõuniku rollid ei ole päris samad, kuigi volikogus käis läbi väide, et kõik jääb samaks, ainult nimi muutub. Abivallavanemal on suur vastutus, üle osakondade juhtimine ja töö koordineerimine koos vallavalitsuse ja vallavanemaga. Pigem oli selle muudatuse eesmärk poliitiline, et mind vallavalitsusest välja saada. See seisukoht on kirjas ka volikogu istungite protokollides.
Ranna koostatud vallavalitsuse kinnitamisel küsis tookord volikogu esimehe toolil istunud Tiit Harjak kolm korda, kas oled volikogus ametikoha kaudu või persoonina, enne kui volikogu vallavalitsuse kinnitas.
Ka abivallavanema nimetusest vabastama peab mind loomulikult volikogu. Seadus on sel kohal mitte päris selge ja jätab mõningast mänguruumi, nii et ametnikuna olen koondatud, aga kuna voli-
kogu paneb abivallavanema ametisse, siis peab volikogu mu ka vabastama.
Kas volikogus jätkad?
Teen otsuseid samm-sammult, aga see sõltub väga palju sellest, missuguse töökoha ma valin endale, kuhu ma lähen – kas jään seotuks avaliku sektoriga või otsustan erasektori kasuks. Kahe päevaga selliseid otsuseid ei tehta. Võib-olla võtan aja maha, räägin pakkujatega tingimustest.
Pakkumisi juba on?
Ma ei kavatse töötuks jääda. Pakkumisi, mille vahel valida, on ja töötuks ei saa ma jääda ka sellepärast, et olen üsna mitme nõukogu või juhatuse palgalise liikme rollis. Äriregistris olen kirjas üheksa nõukogu liikmena. Olen neis rollides nii Hiiu valla, Hiiumaa omavalitsuste liidu esindajana kui ka maavanema määratuna. Olen veel ka Hiiumaa omavalitsuste liidu juhatuses, kuigi ma enam ei ole volinik. Neid asju ei saa päevapealt lõpetada, sest enamasti on selle taga üldkoosoleku otsus. Ilmselt tuleb hakata tasapisi ka neid asju kokku vedama.
Kas abivallavanema koha kaotamine ja sinu koondamine on kättemaks selle eest, et olid Linkovi umbusaldajatega samas paadis?
Ma ei nimetaks seda kättemaksuks. Eks elu näitab, kas see on üks etapp sellest, et taastada endine olukord ja Georg [Linkov] vallavanemaks tagasi panna. Aga jah, oleks ma tol hetkel olnud volikogus, oleksin kahtlemata umbusaldajatega koos olnud. Seda võib ta eitada või mitte, aga Georg astus ju tagasi kõikidest kokkulepetest – ütles isegi, et tema pole koalitsiooniski, tema on vallavanem – see oligi tema umbusaldamise põhjus.
Milliste mõtetega lahkud – kas uus vallavanem saab hakkama, kas võimukoalitsioon püsib?
Kui sa oled selles süsteemis olnud kuusteist aastat, siis ei saa öelda, et mul on tänaseks ükskõik, mis saab Hiiu vallast ja Hiiumaast. Reilis on hästi palju potentsiaali, kuigi ta on hästi vähe jõudnud teha. Kahtlemata on tal vaja tuge ja kahtlemata on mul muremõtteid, kas Reili vastu peab. Eriti nähes neid võtteid, millega mõjutatakse vallavalitsuse liikmeid ja kuidas elu praegu vallas käib.
Koalitsiooni püsimine on õrn teema – see võib olla täna nii ja homme naa. Tõesti ei pruugi üldse nii olla, et kuu aja pärast on sama olukord. Tugevaid koalitsioone ei paista praegu ei ühelt ega teiselt poolt. Selge on ka see, et põhimõte ei saa olla Georgi poolt või vastu, peab olema ka väga suur ühisosa muudes asjades, et koalitsioon püsiks. Ja selle ühisosaga on suhteliselt keeruline.
Mis läks valesti, et viimase poole aastaga on toimunud rahva meeleavaldus, vallavanema umbusaldamine, jätkub võimuvõitlus, eelarvega on keeruline ja nüüd lahkuvad spetsialistid?
Probleemid olid ammu enne, see pole viimase poole aasta teema. Kehv rahalugemine ja ülejõu elamine – seda rõhutasid ka praeguse koalitsiooni liikmed, kes oma rolli selles eitavad, aga nii võimekad me, mina, Reili ja Margit [Kagadze – toim] küll ei ole, et suutsime valla kahe kuuga põhja lasta. Sellise mõtte peale annab ikka tulla. Praeguse koalitsiooni liikmed ja ka SMSid võiksid meenutada oma poole aasta taguseid väljaütlemisi tollase koalitsiooni koosolekutel. Probleem on ammune ja olukord eelmise aasta lõpul oli kehvem kui see on nüüd. Eelarveprobleemid olid juba Kärdla linnal – linn oleks tegelikult olnud maksujõuetu juba 2014. aasta lõpuks, kui ühinemist ei oleks toimunud. Juhtumipõhine elu, projektipõhine elu ilma tervikpilti nägemata, ilma raha lugemata, kulutamine üle võimete – kahjuks oli see nii juba ühinemisele eelnenud perioodil.
Kuna ühinemisperiood oli nii lühike, jäid paljud asjad tähelepanuta. Näiteks valitsemiskulude, kas nüüd just varjamine, aga eelarves majandusrea peal näitamine, [valla]maja rent – need ei olnud üldse ühinemise teemad ja näitasid kogupilti ilusamana. Ja seda, et vallamaja on eelarvele paras koorem, ei arutatud.
Ka minu jaoks üllatusena tuli pärast ühinemist välja Kärdla allasutuste seisukord. Olin harjunud nägema valdade lasteaedu ja koole, aga kui linna koolimaja oli suhteliselt korras, siis linna lasteaed lausa karjub abi järele oma tingimuste poolest. Ettekirjutusi on kõigil majadel, alates Kärdla Mängude majast – spordikool on sellega püsti hädas. Süsteemne lähenemine oli Kärdlas ilmselt puudu ja mitte Georgi vallavanemaks olemise ajast, vaid juba varasemalt.
Päris huvitav on see, mida ei ole üheski teises Hiiumaa vallas, kuid mis praegu on Hiiu vallas ja oli ka Kärdla linnas – see sinu/minu liivakastimäng parteilisel tasemel. See, mis ootab tegelikult ees tervet Eestit suurte valdade puhul. Kogukondlik omavalitsus ja erakondlik omavalitsus on kaks ise asja. Päris kindlasti on see osa Hiiu valla probleemidest.
Mida ma ise ühinemise algatajana ei osanud ette näha, on see, et inimesed on nii hirmus kinni identiteedis ja nimes – nagu öeldakse, mingu või asutus kinni, aga olgu oma. Väga paljud tegevused tegelikult ju jätkuvad samades kohtades ja kui vaadata, siis isegi võimendatult, aga kui nimi muutub, siis on probleem. Ja loomulikult on hästi häiriv kärdlakesksus.
Kõrgessaare kandis on seda rahulolematust?
Kahjuks on see teatud mõttes paratamatus, et koolide ühendamise teema võimendas seda vastuolu. Koolide ühendamine oli tähtis teema, aga äärmiselt oskamatult käituti Märdiga [Lauka põhikooli direktor Märt Rannast – toim], kogu koolide ühendamise temaatikaga. Aga oma olemuselt need koolid ju ükskord kõik ühe katuse all on, ilmselt kõik Hiiumaa koolid.
Nagu Georgi puhul ikka, oli selles protsessis hästi palju poliitilist oskamatust – mitte ei algatata arutelu ega kaasata kogukonda, vaid arvatakse, et tarkus antakse kaasa koos ametikohaga.
Juhikohal tekib tihti niisugune “tarkusepimedus” ja ega mina ei ole sellest puutumata jäänud. Võim reeglina hakkab pähe ja rikub inimese ära – mõni lihtsalt on seda altim vastu võtma.
Kas soovitaksid teistel omavalitsustel praegu Hiiu vallaga liituda?
Olen jätkuvalt seda meelt, et Hiiumaa saab hästi toimida vaid ühe omavalitsusena, tervikuna. Hiiu vald tegi teistele valdadele ettepaneku hakata konsultatsioone pidama. Igal juhul tuleks koos istuda ühe laua taha, et kõik need teemad läbi arutada, olgu siis omavalitsusi kaks või üks. Minu soovitus on, et kõigepealt peab seda tahtma Hiiu vald ise – ette-
panek ettepanekuks, aga seda peab tahtma ka sisemiselt, mitte hakkama ennast peale suruma. Kindlasti ei ole Georg see, kes omavalitsuste ühistegevusest hooliks ja läbirääkimiste vedaja suudaks olla. Teised omavalitsused suhtuvad äärmiselt skeptiliselt Hiiu valla delegatsiooni, mida juhib Georg.
Mida tahaksid veel lisada?
(Ohkab sügavalt.) Valla juhtimisel ei saa lähtuda ühe sõpruskonna arvamusest või väikese kildkonna arvamusest, ei saa halvustavalt suhtuda valla inimestesse ja tembeldada neid ainult valijateks. Kõik inimesed ongi vald ja vald on üks tervik. Ja kui ei ole Kärdla poolt nägemust vallast kui tervikust, ei ole seda ka Kõrgessaare poolt. Kahjuks Eestis ei ole kogemust, kus oleks suure ja väikese omavalitsuse ühinemise positiivne kogemus – mitte ühtegi pole! Omavalitsuste ühinemine iseenesest on õige, aga võib-olla ei oleks pidanud seal vahepeal olema vaheetappi, Kärdla ja Kõrgessaare ühinemist, vaid pigem oleks tulnud ühineda kõigil. Olen seitse korda istunud ühinemisläbirääkimiste laua ääres ja ühel korral olime juba lepingus, kõik viis omavalitsust. See oli aeg kui erakonnad Hiiumaal ka omavahel arutasid saare asju. Täna püüab igaüks soleerida ja igaüks saab näpunäiteid oma peakontorist ja järeldus, mis tehakse, on, et “altpoolt” ei pea kedagi kuulama.

Küsis HARDA ROOSNA

PS  Intervjuu on sina-vormis, kuna oleme Jaanus Valguga
ammused tuttavad.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411