Teisipäev, jaanuar 19, 2016
 

Mitmekülgne amet kogu eluks

Helja Kaptein
Uurimis- ja avastamishimuline Ruta Danilan ei astunud pärast kuldmedaliga Riias keskkooli lõpetamist õppima mitte kodulinna, vaid Tartu ülikooli.
Tema klassiõed läksid Riia ülikooli, aga Tartu tundus juba toona uusi ja huvitavaid väljakutseid otsivale Rutale põneva kohana. Mis sest, et Tartus tuli tal arstiteadmised omandada vene keeles.
Tõsi, korra mõtles tütarlaps ka keemia peale, aga see ala lõhnas väga kooliõpetaja töö järele. Nii jäigi järele meditsiin. “Kui lauluhäält ei ole, mida sa siis ikka õppima läheksid,” naljatab ta nüüd. Meditsiin aga oli toona popp, pooled Ruta klassikaaslased läksid meditsiini õppima.
Ruta huvi arstiameti vastu sai alguse maast-madalast, sest ka ema Luzija, aga ka mõned sugulased olid samas ametis. “Rohkem võimalusi lihtsalt polnudki, sest ema oli arst ja haiglas ma üles kasvasin,” ütleb Ruta Mihelson, kes pärast 53aastast töötamist Hiiumaa haiglas läks pensionile mullu aasta lõpus.
Kui Hiiumaa, siis Hiiumaa
Pärast Tartu ülikooli lõpetamist 1962. aastal tahtis ta kindlasti saada tööd sisehaiguste arstina. Pingereas 13. õppurile pakuti Pärnu sanatooriumi, aga seda ta ei tahtnud, Põlvasse ka mitte. Veel oli valida Hiiumaa.
“No mõtlesin, et kui Hiiumaa, siis Hiiumaa, sellest kohast ikka midagi teadsin, päris tundmatu polnud,” meenutab ta. “Suunamis-
komisjonis võttis dekaan minu otsust kuuldes prillid eest ära, seejärel pani ette tagasi ja siis läks kiireks paberite vormistamiseks.”
Oma kursuselt tulid nad Hiiumaale kuuekesi. Kursuseõdedest on siia jäänud ka doktor Aino-Mall Kivisikk, ülejäänud olid oma kohustusliku aja, kolm aastat, ära ja läksid oma teed.
Ka Ruta pidi 1969. aastal peaaegu saarelt lahkuma kui abikaasa Rihardile pakuti Tallinnas töökohta. Siis aga sai abikaasa tööle Rahu Eest kolhoosi ja pere jäi paigale.
“Lätis ju saari ei leidu ja mul pole selle koha vastu midagi – siin on päris põnev elada,” võtab Ruta Mihelson saarel veedetud aastad kokku. Liiati on meditsiinitöötajail vaba aega vähe ja kui seltskond ümber on hea, on ka elu huvitav.
Aasta Selja haiglas
Suunamise sai Ruta Käinasse väikesesse Selja haiglasse jaoskonnaarstiks. Seal tuli teha kõike – võtta vastu sünnitusi ning ravida igas eas patsiente tittedest vanuriteni. Operatsioone küll ei tehtud, aga haavade õmblemist tuli ette.
“Põhiliselt olidki sünnitajad, siis väikesed lapsed, kopsupõletikuga haiged ja surijad…,” ütleb Ruta Mihelson.
Tollest ajast meenub, kuidas üks naine pidi peaaegu sünnitama haigla esikus. Arst jõudis veel käe ette panna ja naise lamama ning oligi titt käes.
Lugusid on igasuguseid. Kõik patsiendid ja nende haiguslood küll meeles pole, aga esimene tööaasta on eriti hästi meelde jäänud nagu ka toredad töökaaslased.
Kust tuleb haigus
Seejärel alustas ta tööd Kärdla haiglas sisehaiguste arstina. Iga päev tuli haigeid vastu võtta, käia haiglas patsiente vaatamas, teha graafiku järgi valveid ja käia väljakutsetel. “Välja tulema pidi ükskõik mis ajal, kas öösel või puhkepäeval, olenes sellest, millise eriala haigusega tegemist,” ütleb Mihelson.
Doktor Mihelsoni on huvitanud haiguste põhjused ja ta on märganud haiguste järjepidevust eri põlvkondades. “Mind on kogu aeg huvitanud, miks mõni tõbi tekib, ma tahan välja uurida põhjuseid,” kinnitab ta. “Näiteks kui kellelgi on kõrge kolesteroolitase ja vererõhk ning südame- või suhkruhaigus, on täiesti reaalne, et selle pere järgmisel põlvkonnal võivad esineda samad tõved.”
Mihelson leiab, et seda järjepidevuse ahelat purustada ei saa, aga tervislikud eluviisid ja pidev jälgimine võiksid aidata.
“Kuni kaebusi pole, tavaliselt arsti juurde ei tulda ja niisamuti patsiente hirmutada me samuti ei taha,” nendib kogenud tohter. Samas on vastuvõtule tulnud patsiendi näost ja käitumisestki tihti näha, kuidas inimene ise on oma tervist hävitanud.
Haigeid ikka sama palju
Patsientide hulk ja pöördumiste arv on doktor Mihelsoni hinnangul ilmselt samas suurusjärgus, sest saarel on eakaid inimesi nüüd rohkem.
Erinevusi siiski on võrreldes selle ajaga kui Ruta Mihelson arstina tööd alustas. Näiteks meenutab ta, et vanasti pandi gripipuhangu korral kõik arstid koduvisiite tegema, nüüd avab perearst helistamise peale haiguslehe ja keegi haigestunut vaatamas ei käi.
“Neist sajaga ei juhtugi midagi, aga näiteks ühel sajast võib olla raske kopsupõletik ja kui keegi pole teda viis päeva vaadanud, satub ta haiglasse raskes seisundis,” selgitab doktor Mihelson.
Haigused muutunud
Aastakümnete jooksul on muutunud ka haigused, millega arsti poole pöördutakse. Algaastail kui ta Hiiumaal tööd alustas, oli suhteliselt palju tuberkuloosi. Nüüd on ehk aastas üks juhtum ja neidki ravitakse mandril.
Veel oli sage tõbi äge reuma, mida praegu praktiliselt ei esinegi. “Viimati nägin sellist haiget ehk paarkümmend aastat tagasi,” meenutab doktor ja pakub ka põhjuse. “Selle haiguse harv esinemine võib olla tingitud ülemiste hingamisteede haiguste kiirest väljaravimisest.”
Ka haigla kontingent on muutunud. Varem oli haiglas palju lapsi ja varem raviti haiglas palju sellise diagnoosiga patsiente, kes nüüd on kodusel ravil. Ta toob näiteks radikuliidi põdejad, keda on samuti palju vähemaks jäänud, aga ka maohaavanditega patsiendid, keda nüüd samuti ravitakse ambulatoorselt.
“Vanasti jalutasid haiged ringi, mehed mängisid kaarte ja mõni õde sai mehelegi,” meenutab Ruta Mihelson. Praegu hoitakse haiglas vaid ägedas faasis haigusega patsiente ja eakaid, kellele on määratud taastusravi.
“Sellest tööst kui sa juhatad inimest vaikselt surma poole, pole rõõmu ei sul ega tal ega sugulastelgi,” nendib tohter.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411