Teisipäev, jaanuar 12, 2016
 

Mahedast Eestist paar sammu ees

Harda Roosna | Hiiu Leht
Harda Roosna | Hiiu Leht
Harda Roosna | Hiiu Leht
Harda Roosna | Hiiu Leht
Reedel tutvustas “Mahe Eesti/Organic Estonia” eestvedaja Krista Kulderknup mullu parimaks valitud arenguideed Tuurus – selgus, et hiidlased on sel teel juba käinud nii mõnegi sammu ja valmis kogemusi jagama.
Arengufondi arenguidee konkursi võiduideelt loodetakse, et see tõstaks Eesti inimeste elukvaliteeti ja tooks rakendamisel kaasa positiivseid muutusi Eesti majanduses. Näiteks 2014. aasta võiduidee oli Eesti e-residentsus, mis Eesti riigi maailmas märkimisväärselt kaardile toonud.
Krista Kulderknup tutvustas mullust võiduideed, mille autoriks Siim Kabrits ning mis kasutaks ära Eesti looduse seni kasutamata suurt mainepotentsiaali – Eesti pindalast 51 protsenti on puhtad ja mürgitamata metsad.
“Kui Eesti metsad saaksid mahetunnustuse, oleks Eesti esimene riik Euroopas, kus on nii suur hulk puhast, mürgitamata keskkonda,” selgitas Kulderknup. Selle märgisega saaks Eesti turgudel eristuda ning lisaks põllul kasvavale, saaks mahetoodetena turundada ka kõike, mida head-paremat metsas kasvab.
Hiiu Gourmet üks omanikke Ly Kaups ja MTÜ Hiiukala juht Tuuli Tammla tundsid huvi, kuidas saaks mahedaks tunnistada ka kalad, kes merest püütud.
Hiiu maavalitsuse osakonnajuhataja Aivi Telvik märkis, et äsja tuli mereinstituudi teade, et Eesti rannikuvete kalad on üsna puhtad, kõige rohkem on saastunud Gotlandi ümbrus ja ilmselt tiheda laevaliikluse tõttu.
Üht-teist olemas
Hiidlaste koostöökogu tegevjuht Reet Kokovkin tõi Hiiumaa eduka näitena selle, kuidas maheliha saare koolidesse-lasteaedadesse jõudis ning projekt Sirguvad Söögi-
sellid Euroopas parimate sekka valiti.
Mahetootja ja Vaemla tootearenduskeskuse mahetapamaja eestvedaja Omar Jõpiselg ütles, et on valmis kogemusi jagama, kuid eelkõige oleks vaja kasvatada nõudlust mahetoodangu järele.
Riigimetsa majandamise (RMK) keskuse töötaja Anita Ainelo ütles, et 15 aastat pole Hiiumaa metsadesse mürke viidud.
Biosfääri programmiala juht Lia Rosenberg märkis, et juba sel aastal loodetakse korraldada vastutustundliku ettevõtja koolitusi Hiiumaa, Saaremaa ja Vormsi ettevõtjatele.
Meenutati, et 1995. aastal oli hiidlastel majutusettevõtete roheline märk, mis nüüdseks üle kantud toodetele.
Kulderknup ütles, et neil on hiidlaste kogemustest õppida ning siinpoolseteks kontaktisikuteks said SA Tuuru juhataja Katrin Sarapuu, Lia Rosenberg, Reet Kokovkin ja Aivi Telvik.
Tuuru majas toimunud kokkusaamisel osales Facebooki teel ka ettevõtja Rainer Nõlvak. Tema soovitas liita Eesti kui ITriigi ja ürglooduse kuvandid üheks. Seda, kuidas Eesti looduse puhtust tõestada, soovitas ta küsida ITfirmadelt, kes võiksid mõelda välja lahendused, kuidas reaalajas mõõta ja jälgida näiteks Hiiumaa õhu kvaliteeti.
Samuti pakkus ta Hiiu saarele välja ökotollikontrolli, mis välistaks GMO taimede sattumise saarele.
Kasvav trend
Mahepõllumajandustoodetel on maailmas kasvav turg ja riigid püüavad nõudlusega kaasa minna. Kulderknup tõi näiteks Taani ja Austraalia, Taanis on juba kasutusel riiklik mahemärgis ja Austraalias bränd Organic Australia. Ka president Vladimir Putin tegi oma aastalõpukõnes avalduse, et Venemaa peab aastaks 2020 suutma end ise varustada kodumaiste produktidega ja saama suurimaks maheproduktide tootjaks.
Kulderknup juhtis tähelepanu, et seni on kontekstis “mahe” räägitud enamasti toidust, samas oleks võimalik märksa laiem käsitlus. Ta tõi näiteks, et Jaapani ja Hiina farmaatsiatehased otsivad puhast keskkonda, kust täiendada oma toorainevarusid.
Teisalt jagas ta Siim Kabritsa kogemust, kes on üritanud sügavkülmutatud marju ja muid metsasaadusi müüa rahvusvahelistel messidel ning sattunud olukorda, kus reklaamsõna “nordic” puhul oletatakse, et tegu on Rootsiga ja “organic” puhul, et kaup on Kanadast.
“Organic Estonia” oleks tugev riigibränd, mis suunatud väljapoole ja Kulderknupu sõnul tuleks Eestis kiirustada, et jõuda see enne teisi riike kasutusele võtta.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411