Teisipäev, jaanuar 12, 2016
 

“Kas Nõmmik oli hiidlane?”

Raivo Teemets
Niisugune küsimus kõlas laupäeval Tallinna hiidlaste seltsi liikmete uusaastapeol.
Tallinna hiidlaste seltsi liikmed on üks väga tegus seltskond – paar-kolm korda aastas saadakse kokku, peetakse meeles sünnipäevalapsi ja lauldakse hiidlaste hümni viisil “Kaugel, kaugel, kus on minu kodu”: “Tulge kokku kõik hiidlaste pojad, kes te lahkunud isade maalt. Hiiu tütar, kes kodust on kaugel, ära unusta isade maad…”
Tavaliselt kutsutakse neile pidudele esinejaid ka kodusaarelt, seekord siis allakirjutanu. Kutsujaks oli Tallinna hiidlaste seltsi president Advig Kiris, kes ütles, et kõige rohkem huvitab neid, kuidas on saarel lood valdade ühinemisega. Kuulajaiks poolsada liiget seltsist, millel liikmeid kokku sadakond.
Enne esinemist uurisin Hiiumaa omavalitsuste liidu juhatajalt Üllar Padarilt, millised on viimased uudised haldusreformi rindel. Padari ütles, et kolme omavalitsuse volikogud, Emmaste, Käina ja Pühalepa on otsustanud alustada konsultatsioone ja teema tuleb arutusele esmaspäevasel [eilsel] Hiiumaa omavalitsuste liidu liikmete kokkusaamisel.
Tema räägitu ei erinenud suurt sellest, mida juba olid reedese Hiiu Lehe veergudel öelnud Käina vallavanem Omar Jõpiselg ja Emmaste vallavanem Tiit Paulus.
Saigi siis räägitud, et alles võib jääda kaks valda, aga on ka neid, kes leiavad, et peaks olema ainult üks vald. Ka kuulajate arvamused jagunesid kaheks, leiti, et kaks valda võiks olla hea, aga ka seda, et üks oleks parem. Kolmandaks öeldi välja, et oleks ikka loogiline kui Pühalepa vald ja Kärdla oleksid koos ühes omavalitsuses. Põhjenduseks, et sündis ju tänapäeva Kärdla linn omal ajal Pühalepa valla rüpest.
Tegin pealinna hiidlaste jaoks 2015. aasta Hiiu Lehe pakki läbi vaadates tabeli, kus ühel pool veerus rõõmud, teises mured. Hea oli vaadata, et rõõmude veerg oli märksa pikem ja murede oma lühem ja nii mitmelegi murele võis lisada, et lahendus on juba teel. Näiteks, et metssead teevad palju paha, aga kütid on hoolsad metssigu laskma ja loota on, et sellele murele saame leevendust. Nii jäid kokkuvõttes lõppenud aastast kodusaarel kõlama positiivsed noodid.
Oma jutu lõpetuseks rääkisin Sulev Nõmmiku toredatest sugulastest, laulvatest kaksikutest Maimu Kallasest ja Taimi Margist, kes 29. detsembril tähistasid 80. sünnipäeva ning mängisin ette imeilusa ja hingeliigutava laulu, mida nad esitasid Hiiu Folgi kontserdil Kõpu rahvamajas.
Meie Nõmmik 85
Oma üllatuseks kuulsin saalist küsimust: “Kas Sulev Nõmmik oli siis hiidlane?”
Tänases lehes ongi paslik meenutada, et eile tähistanuks Sulev Nõmmik, kes 1936. aastani kandis perenime Nabi, 85. sünnipäeva, kuid nüüd peame meie teda meeles sünniaastapäeval.
2011. aastal kui armastatud näitleja ja lavastaja sünnist möödus 80 aastat, kirjutas Hiiu Leht, et Hiiumaa tahab Nõmmikut tagasi: “Armastatud näitlejat, lavastajat ja huumoriklassikut Sulev Nõmmikut seostatakse rohkem Saaremaaga, kuna seal oli tema suvekodu ja elab praegugi ta abikaasa Aili. Vähesed teavad, et tegelikult oli Nõmmik hiidlane – Pihla kõrtsmiku Peeter Nabi ainus lapselaps.”
Sulevi lapsepõlve mängukaaslased Maimu ja Taimi meenutasid tolles lehenumbris, et ta olevat otsinud endale suvekodu ka Kõrgessaare valla maadel, kuid polevat meelepärast leidnud. Nii ta Saaremaale läks ja hiljem Taimi ja Maimu isal Eduard Börjeril ehk Läku Eedil külas käies olevat ta ikka naljatanud, et on reetur, kuna läks ära Saaremaale.
Toona tähistati Nõmmiku 80. sünniaastapäeva galakontserdiga rahvusooperis Estonia, kus Nõmmik töötas kokku 43 aastat. Esiteks kaks aastat valgustajana, 13 aastat balletitantsijana ning 30 aastat näitleja, näitejuhi ja lavastajana. Nõmmik on lavastanud veerandsada teatritükki, tema filmograafias on ligi paarkümmend linateost, millest mitmed jäädvustatud nii rahva südamesse kui Eesti filmiklassikasse, teatrirolle on ta teinud ligi 40.
Eesti rahva südamesse jõudis ta aga humoristina – 1988 pälvis Nõmmik teise Eesti kultuuritegelasena huumoriauhinna Meie Mats. Nõmmiku esinemised koos Vello Viisimaa ja Ervin Abeliga ning Ernst Kerni ehk Kärna Ärni pajatused Uduverest olid rahva seas väga armastatud. Esimest korda oli Nõmmik Ärnina raadioeetris 29. septembril 1974, viimast korda rääkis Ärni rahvaga 16. detsembril 1990.
Sulev Nõmmik oli 1959. aastast abielus telerežissöör Aili Nõmmikuga (end Varamäe), nende tütar Tiia-Mai elab Saaremaal Salmel, Nõmmikute kunagises suvekodus ja on vabakutseline tõlkija.
Sulev Nõmmik sündis 11. jaanuaril 1931 Tallinnas ja suri 28. juulil 1992 Kuressaares.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411