Reede, jaanuar 8, 2016
 

Georg Linkov: Oli õppimise aasta

Harda Roosna | Hiiu Leht
Aasta viimasel päeval 40. sünnipäeva tähistanud Hiiu vallavolikogu esimees Georg Linkov teeb kokkuvõtteid lõppenud aastast.  
Palju õnne tagantjärele! Milliste mõtetega jätsid hüvasti lõppeva aastaga?
Hiiu vallavolikogu esimees Georg Linkov: Hästi kihvt aasta lõpp oli. Minu kallis abikaasa tegi mulle üllatuse, juubeli tähistamise. Kui ma sündmuskohale saabusin, oli seal majatäis sõpru. See oli täiesti ainukordne mu elu jooksul ja õnnestus selles mõttes hästi, et ma tõepoolest ei teadnud ette, et neil selline asi plaanis on. Aga mis ma ise mõtlesin üldiselt ja tööalaselt, siis 2015 oli kindlasti õppimise, kukkumise ja tõusmise aasta ja võib olla 2016 võiks siis olla andestamise ja edasiliikumise aasta.
1. oktoobril avaldas volikogu sulle umbusaldust. Oled süüdistanud Lauka koolijuhti, kes kooli arengukava muutma ei soostunud, volikogu, kelle tahte täitjana sa neid samme astusid, juristi, kes sinu eest kirjutas koolijuhile saadetud kirja, meeleavaldajaid, kes sinu arvates olid peamiselt lapsed ja puudega inimesed, koalitsioonipartnereid, kes sinu umbusalduse poolt hääletasid, aga mida tegid valesti sa ise, et see juhtus?
Õiendame need asjad ükshaaval ära. See algas oluliselt varem ja fookus oli üldse mujal.  See, et asutus läheb kokku, otsustati ära koalitsioonis ja ettepaneku tegi valimisliit Üks Hiiumaa.
Mis puudutab seda kirja, siis need, kes tekste koostavad, ei vastuta – vastutab see, kes tekstile alla kirjutab. Seal oli minu allkiri, nii et mina vastutan kõikide nende asjade eest, millele ma olen alla kirjutanud.
See, mida mina meeleavaldajate kohta ütlesin – ma kasutasin sõnu lapsed ja puuetega inimesed, aga juttu oli sellest, et opositsioon manipuleerib kõigiga, isegi laste ja puuetega inimestega, kes on välja aetud meeleavaldusele selle valega, et Lauka kool suletakse. Ja seda ei ole mitte kunagi ja mitte keegi väitnud, et kool suletakse.
Koalitsioonipartnereid olen päriselt ka süüdistanud sellepärast, et kuskil kolm nädalat enne seda volikogu istungit kirjutasid nad koalitsioonilepingu lisa ja kõik need kaksteist inimest kirjutasid sinna alla. Ja seal oli ainult kolm punkti ja neist viimane ütleb seda, et ei volikogu- ega vallajuhtidele umbusaldust ei avaldata.
Kas see oli tingimuslik?
Ei, seal ei olnud mingisuguseid tingimusi. Ülejäänu on sõna sõna vastu. Kui teine pool täna väidab midagi muud, siis see on sõna sõna vastu. Mina väidan, et meil on mustvalgel olemas kokkulepe, seal on kolm punkti, aga neli teemat. Nendest kolm esimest said täidetud ja jäi üks asi täita ning see üks asi oli, et ei avaldata umbusaldust. Seda ma pidasin reetmiseks sellepärast, et ei öeldud isegi ühte tundi ette, et selline asi tehakse. See tehti reaalajas, volikogu istungil ja see oli nagu nuga selga.
Ja ikkagi – mida tegid valesti sa ise?
Olin liiga jäik, aga kui vaadata koalitsiooni protokolli, kus üleüldse see hariduse temaatika esimest korda tõstatati, siis ma ütlesin juba tollal kui need ettepanekud tulid, mis puudutasid lasteaedu ja koole, nende ühendamist ja ühtse juhtimise alla viimist, et me peaksime parandama natuke katki või päris katkiseid asju, me ei peaks terveid asju parandama. See oli minu seisukoht ja ma jäin koalitsiooniga eriarvamusele. Minu hinnangul koole ei olnud vaja puutuda tol hetkel. Lasteaedadel olid niivõrd tugevad juhid, et neid ei olnud vaja liita, aga kuna enamus otsustas, et me teeme nii, siis tegevjuhina loomulikult ma pidasin oluliseks neid ülesandeid täita.
Aga tulles tagasi küsimuse juurde, siis ma olin liiga jäik ja tagantjärele tarkusena ei hinnanud selle kirja mõju adekvaatselt.
Kas pead silmas kirja, milles keelasid Lauka kooli direktoril Märt Rannastil 1. septembril kõnet pidada?
Jah-jah. See oli korrektselt vormistatud, sest tol hetkel kehtinud valitsuse korralduste järgi ta ei töötanud direktorina, aga see ei olnud inimlik ja see oli valesti serveeritud.
Oled pakkunud võimule pääsemise eest volikogu esimehe kohta Tarmo Kriisile ja Jüri Ojasoole, olid valmis volikogu liikmete eludega riskima, et tuua neid üle tormise mere Hiiumaale – miks sa nii meeleheitlikult võimule tagasi kipud?
Alustades lõpust – me ei olnud valmis koalitsioonina riskima nende inimeste eludega. Kas see torm on riskimine või mitte, seda pidi otsustama kapten. Mida ta ka tegi. See on täiesti arusaadav. Juhul kui see oleks olnud võimalik tehniliselt ja juhul kui see oleks olnud ohutu, siis seda oleks tehtud sel eesmärgil, et tol hetkel ametisolev volikogu esinaine ei oleks pidanud veel nädal aega ootama teadmatuses, et mis nüüd edasi saab.
Nii et Margit Kagadzest hakkas kahju?
Kõigil hakkas kahju sellepärast, et mõeldud oli ju nii, et kui umbusaldamine oli otsustatud, siis see viiakse läbi, mitte ei hakata sellega trikitama – antakse sisse, võetakse tagasi, antakse sisse, võetakse tagasi, antakse sisse ja siis hääletatakse läbi… Kellegi eesmärk ei olnud valmistada mingeid ebamugavusi meelega. Lihtsalt olukord kujunes selliseks, kus demokraatiast tulenevalt on vaja volikogu enamushääli, neid hääli ei olnud. Umbusaldusavalduse sisseandmise hetkel, mida tuleb teha nädal enne hääletamist, oli meil teadmine, et need hääled on olemas. Kuid kui vahepeal tuleb force majeure, siis ei suuda seda ette näha ja sellepärast see venis.
Siiski, miks sa nii väga võimule kipud?
Mul on väga selgelt oma inimeste poolt antud mandaat ja ma ei ole kordagi tunnetanud, et minu valijad ei oleks olnud minu tegevusega rahul. Ja et nad oleks kuidagi oma meelsust avaldanud, vastupidi – see, mida mina olen saanud, on toetus kõikvõimalikel viisidel. Lihtsalt ei ole võimalik, et ma kahe aasta pärast valimistel saan öelda, et valige mind, aga tegelikult ma teie huvide eest ei seisa.
Mis ilma sinu juhipositsioonita tegemata jääks?
Kui täna vaadata seda, mis reaalselt volikogus toimub, siis arvestada saab ikkagi ainult [uue] koalitsiooni häältega, mitte kõigi nende häältega, kes algselt koalitsioonilepingu koostamise juures olid. Ja miks on lihtne olemasolevat lepingut täita, on see, et olemasolevast  kümnest inimesest kaheksa on kogu aeg koalitsiooni kuulunud. Mis puudutab volikogu esimehe koha pakkumist, siis koalitsioonikõneluste käigus on seda pakutud väga paljudele inimestele. Kriisile kindlasti ka, aga Ojasoole kindlasti mitte sellise kaubaga, et hääleta meie poolt. Seda on ta ise kõige selgemalt väljendanud ajal, mil ta kirjutas minu toetuseks artikli ilma, et oleks üldse koalitsiooni kuulunudki või volikogu liige olnud. Ta on lihtsalt olnud rahul selle tööga, mida kuue aasta jooksul näinud. Ajal kui ta ise kuulus opositsiooni, on ta toetanud kõiki arukaid ideid ja hääletanud ka opositsioonile vastupidi. Tema toetab sisulisi muudatusi ega nori kunagi mingite tähtede kallal, ta teeb sisulisi asju ja tema eesmärk on muuta eelnõusid paremaks ning üheksal juhul kümnest on meil tulnud temaga nõustuda.
Miks avaldasite Margit Kagadzele umbusaldust kolmekordselt?
Üks pool on sisuline – ta oli selleks hetkeks koalitsiooni usalduse kaotanud. Mis puudutab komisjoni töö juhtimist, siis see oli puhtalt tehniline. Kuna moodustub uus koalitsioon, siis kõik need võtmekohad jaotuvad koalitsiooniliikmete vahel ja paratamatult neid ei jäeta opositsiooni kätte. Ja praegu on ta opositsioonis.
Kas seda oleks saanud teha kuidagi leebemalt?
Tol hetkel ei andnud, aga Margit küsis, kas tal on mingi tagasitee ja vastus oli ka tookord, et kaotatud usaldust on võimalik ajaga tagasi võita.
Tagasitee kuhu?
Kaasaarvatud koalitsiooni. Margit on mitmel korral küsinud, kas neil, st Üks Hiiumaal oleks võimalik koalitsioonis jätkata.
Kas on veel kavas umbusaldusi ja vangerdusi või jätkad volikogu esimehe kohal?
Täna on seda hästi vara öelda. Praegu on Reili Rand vallavanem. Koalitsioon on otsustanud, et me tahame näha, kui hästi ta selle ülesandega toime tuleb. Aeg on hästi kriitiline, väga lühikese aja jooksul tuleb teha palju olulisi otsuseid alates järgmise aasta eelarvest, lõpetades struktuuriga. Kui ta saab edukalt nendega hakkama, siis ma ei näe, et järgmised vahetused oleks vajalikud, aga me ei saa täna seda ka veel välistada.
Kui pikk see nn jälgimisperiood võiks olla?
See ei ole ajaliselt paigas. Pigem jälgime sisupoolt, aga üks tärmin, mis tuleb paratamatult ette, on märtsi lõpp ja eelarve vastuvõtmine.
Kuidas hindad Hiidlaste koostöökogu juhatuse esimehe Jan Ignahhini seisukohavõttu Facebooki Hiiumaa Heaks grupis, kus ta selgelt vastandas saare eri piirkondi öeldes, et pärast sinu volikogu etteotsa valimist on Kõpu mäss maha surutud ja võim jälle Kärdla käes?
See oli ju tegelikult selline emotsionaalne avaldus ja ma arvan, et ta ei olnud valmis selleks, et see selliselt üles korjatakse ja seda nii võimendatakse. Kindlasti oleks ta pidanud sellele varem mõtlema. Teades teda inimesena, siis ma saan tast täiesti aru. Esiteks on ta minu hea sõber, teiseks oli seal ju ka ilukirjanduslikku ja väikest kruttimist sees. Ma arvan, et postitamise hetkel ta isegi ei mõelnud sellele, et see keeratakse koostöökogu võtmesse.
Ligi, Reitelmanni ja Võrno näitel – sotsiaalmeedias arvamust avaldades sa ei saa heita selleks ajaks endalt enda ametipositsiooni.
Nende tarvis nüüd tehti isegi uus kord – hea tava. Mis puudutab Ligi, siis ta küll astus tagasi, aga järgmistel valimistel sai oluliselt rohkem hääli ja tuli uuesti tagasi ministriks. Üldiste tavade järgi ja laiadele massidele see kindlasti ei ole hea toon.
Kuidas võib Hiiu vallas juhtunu sinu arvates mõjutada Hiiumaa omavalitsuste ühinemist?
Ma arvan, et mitte kuidagi. Kui, siis ainult positiivselt. Kõik see, mida meile täna ette heidetakse, on teistele suurepärane võimalus õppida ja ise samu vigu vältida. Ühinemises on ju väga palju võimuvõitlust. See, mis [Hiiu vallas] pihta hakkas, sai ju alguse sellest, et Artur Valk tuli suvel minu juurde ja pakkus koalitsiooni tegemise võimalust. Meie IRLi fraktsioon ei olnud sellega nõus, et jätta valimisliit Üks Hiiumaa välja ning teha Reformi ja Keskiga uus koalitsioon. Pärast seda pakkus ta sama valimisliidule Üks Hiiumaa ja osa neist olid sellega nõus. Ja kuna me ise andsime väga hea põhjuse, kuidas kogu seda teemat näiliselt kooli sulgemisega siduda, siis sealt hakkas see kerima. Selle taga ei olnud midagi muud kui võimuvõitlus.
Lauka kooli sulgemisest ei ole ju räägitud, juttu on olnud koolide liitmisest ja otsustustasandi viimisest Kärdlasse?
See on liiga tehniline jutt, tavaline inimene on rääkinud kooli sulgemisest ja talle on räägitud kooli sulgemisest. Kui minu vastu koguti allkirju, siis Hiiu poe [Konsumi] ees ütles Merike Petrich, kes allkirju kogus, minu abikaasale, tulge andke allkiri Georg Linkovi vastu, sest ta paneb Lauka kooli kinni. Need olid tema sõnad ja see on see, millega inimesi hirmutati. See oli hästi alatu, see kindlasti ei vastanud tõele.
Oled vallavanemana astunud samme, mida sulle ette heidetakse: tegid Hiiumaa spordikooli ja panid seda juhtima oma abikaasa; Hanko pood, millega toimetab sinu abikaasa firma, sai koha Yacht Service ruumides ja teistele seda võimalust ei pakutudki; otsitud põhjusel loobus vald vallalehe koostamiseks parima pakkumise teinud firmast ja lehte hakkas toimetama sinu abikaasa; koos abikaasaga olete maakonna tuletõrjeühingu kolmeliikmelises juhatuses; äsja 25 000 eurot katuseraha saanud MTÜ Hiiumaa Kogukonnateenused ainsad liikmed olete te samuti vaid kahekesi. Kuigi juriidiliselt võib kõik olla korrektne, tekib ikkagi küsimus, miks te teete niisuguseid kahetimõistetavaid asju?
Kõik need tegevused on tehtud teadlikult ja seal ei ole mitte midagi varjatud. Näiteks tuletõrjeühingus on 40 liiget.
Ja miks peate just teie mõlemad olema juhatuses, mitte keegi neist 40st?
Sellepärast, et üldkoosolek on meid sinna valinud. Seda tuleb küsida liikmete käest, miks. Ju nad siis usuvad meisse. Me lihtsalt oleme võtnud selle südameasjaks, aga see maja kuulub kõikidele liikmetele, mitte ainult meile.
Miks spordikooli direktori kohale ei tehtud konkurssi?
Sellepärast, et see on sihtasutus ja miks nõukogu nii otsustas, tuleb küsida nende käest. Sihtasutuse asutas volikogu, kuhu ma tol hetkel ei kuulunud. Sihtasutusel on oma nõukogu ja see juhib sihtasutuse tööd. Kuna valla arenguosakond oli palganud projektijuhi spordikooli üles ehitama, siis hiljem oli loomulikult eelis ülesehitajal asuda ise seda kooli juhtima.
Miks sa tol hetkel ei öelnud, et see valik on mitmetimõistetav, parem korraldage konkurss?
See ei ole mitmetimõistetav, sest üle ühe maja on Hiiumaal kõik minu sugulased – absoluutselt kõik on sugulased. Kui vastaspool üritab seda sellisena näidata, siis on võimalik seda selliselt kuvada. Aga see, mida meie vaatame, on sisupool – kas see inimene on võimekas või ei ole. Kui nõukogu leidis, et tegemist on sportlasega, inimesega, kes ehitas üles Hiiumaa jalgpalli katusorganisatsiooni ja viis maakonna kõige jalgpallilembesema tiitlile, lisaks oli nullist kooli loomise juures, siis paratamatult nõukogu jaoks annab see teatavaid eeliseid. Aga tuleb küsida nõukogu esimehe käest, miks nad nii valisid. Hanko pood on selles mõttes täiesti kontekstist väljas teema, et kogu see hall on ju eraettevõtlus. Kuidas eraettevõtja saab minna seda kellelegi pakkuma või tegema avatud konkurssi?
Miks ta neid ruume siis just teile pakkus?
Sellepärast, et meie küsisime, kas sinna oleks võimalik seda poodi teha ja rentisime perega selle pinna minu abikaasale kuuluva ettevõtte kaudu.
Aga vallalehe toimetamine, kuidas see sinu abikaasa kätte läks?
Vallalehte annab välja Recado Meedia, seal tehakse ka vallalehe trükifail ja toimetatakse. Sisu pani projektijuhina kokku Kristi [Linkov]. Tal oli käsundusleping haridusosakonnaga kuni aasta lõpuni.
Miks parima pakkumise teinud Tarvo Malk kõrvale lükati?
Algul tegi seda MTÜ V.E.S.T.A. ja vahepeal Tarvo Malk. Minu teada koostöö temaga ei sobinud – kui sul ei ole võimalik toimetajaga kohtuda kolme nädala jooksul, siis see on väga pikk ajaline nihe. Ma detailselt ei tea, aga olen kuulnud, et väga pika aja jooksul ei olnud võimalik temaga kokku saada. Seejärel võeti lisaks hinnapakkumine Recado Meedia OÜlt, kelle kujundamine koos trükiga oli soodsam kui Tarvo Malga kujundamine+trükiteenuse ostmine. Puhas matemaatline otsus soodsaima teenusepakkuja kasuks.
MTÜ Hiiumaa Kogukonnateenused ja 25 000 eurot katuseraha – miks pole kusagil avalikustatud, mis ühinguga on tegemist?
Siiamaani on see MTÜ tegelenud Hiiumaa jalgpallipoistele transporditeenuse osutamisega. See asutati aasta tagasi ja sel oli väga kitsas tegevusvaldkond. Nüüd hakkab see loodetavasti osutama tõstmis- ja teisaldamisteenust, kui me selle seadme [laevade transportimiseks mõeldud haagis – toim] leiame ja soetame. Väikeses kogukonnas see, et kõik on kõigiga seotud, kõik on kellegi sugulased, on täiesti tavaline nähtus. Me peame vaatama sisupoolt ja kui see on juriidiliselt korrektne, siis ei tohiks see kindlasti takistuseks saada, et tubli inimene ei saa oma asju ellu viia sellepärast, et ta on kellegi pereliige või lähisugulane. Aga seejuures tuleb muidugi jääda seaduste piiresse.
Miks sa intervjuuga nii kaua venitasid ja toimuva kohta vaid ühelauselisi selgitusi jagasid?
Kuna aeg oli väga segane ja midagi ei olnud kindlat, ei olnud ka millestki rääkida. Puhttehniliselt oli hästi palju segast uue koalitsiooni moodustamisel, siis [volikogu] liikmestaatuste puhul ja siis sellele järgnesid veel erinevad vaidlustusperioodid. Üleeile või millal see lõplik selgus tuli [4. jaanuaril tuli teade, et põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ei võtnud tehnilistel põhjustel Meelis Potari kaebust arutlusele - toim]. Ma arvan, et nüüd on natukene kindlam tunne.
Mis oli sinu õppetund ja mida kavatsed edaspidi teha teistmoodi, et elu Hiiu vallas rahulikumalt kulgeks?
Ma loodan väga, et see rahulikumalt ei kulge – tegelikult jookseme me ajaga võidu. Võimuvõitlusi, ma arvan, tuleb edaspidi veel rohkem. Ühinemise kontekstis rääkisid läbi kaks erinevat poolt omavahel, nüüd hakkavad läbi rääkima neli osapoolt ja nelja vahel ühisosa leida on tõenäoliselt veel keerulisem. Mis aitab, on see, et vaja on leida ühisosa, leida ühine eesmärk ja siis mõelda koos, kuidas selle poole liikuda. See, et räägitakse mööda või et kellelgi on mingi huvi, mis ei kattu teiste huvidega – see jääb. Seda, et võimusvõitlus tuleb, ei saa välistada. Oleme omavahel arutanud, et edaspidi tõenäoliselt muudab poliitilist kultuuri see, et see läheb palju laiemale tasandile ja volikogu tasandile tuleb rohkem neid, kes on pikalt poliitikas sees olnud. Teame, et seaduseandja näeb, et edaspidi võiks kohalike omavalitsuste volikogudes olla ka riigikogu liikmed. Kindlasti tekitab see hoopis teise paradigma, sest praegu väikestes omavalitsustes üldjuhul ei ole fraktsioone, ei ole koalitsiooni ja opositsiooni. Poliitiline mehhanism läheb järjest keerulisemaks ja sellest tingituna on ka terviku juhtimine oluliselt keerulisem.
Nii et sa usud, et ühinemisläbirääkimiste laua taha tulevad kõik neli valda kuigi praegu on Käina, Emmaste ja Pühalepa jätnud mulje, et nad Hiiu vallaga ei räägi põhimõttel, et saage enne oma asjad korda?
See on natuke üle meie peade. Kui vaadata seda, mida teeb vabariigi valitsus, siis antakse ette väga selged kriteeriumid ja need, kuhu tulevad erandid, mis iseenesest on võimalikud, aga ka need otsustab vabariigi valitsus.
Seega kohalike omavalitsuste tahtest see enam ei olene?
Midagi oleneb alati, aga väga palju erandeid ei tule. Sest kui kuskil pretsedente luua, siis hakkab pretsedendisoovijaid olema hästi palju, nii et see peab olema hästi kaalutletud otsus. Idee jätta Hiiumaale kaks omavalitsust ei ole vabariigi valitsuse otsus. Peame ära ootama kõigepealt selle seaduse ja siis selle otsuse. Võib olla kaks omavalitsust ei ole üldse halb, aga see, mille poole meie püüdleme, on teha ühekorraga ja teha üks omavalitsus.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411