Neljapäev, detsember 17, 2015
 

Talgud töid uut teavet Tohvri patareist

Mart Mõniste
Tohvri rannapatarei suurtalgud oli üks vägev ettevötmine. Lausa lust oleks kui Hiiu valla vägevad ka samasuguse ühishingamise leiaksid nagu neil talgutel oli.
Tehtud töö tulemus ei ole ainult silmale nähtav, vaid täiendas ka teadmisi sealkandi söjaväerajatistest.
Köige suuremaks üllatuseks oli ühe seniteadmata raudbetoonrajatise leidmine väga tihedast vösast. Leidsime selle kui läksime otsima väikest, arvatavalt peale söda piirivalve jaoks paigaldatud üheinimesepunkrit. See jäi jällekord veel peitu, aga 1941. aasta tuletas end taas meelde. Nimelt sai öhtul lehitsetud kirjandust ja söjapäevikuid ning ilmnes, et 1. oktoobril 1941 saadeti leitnant Šalajev koos viie madrusega uude meredessandi paremat törjumist vöimaldavasse suurtükitule korrigeerimis- ja vaatluspunkti. Kuna patareikomandör Katajevi vaatluspunkt oli koos komandokeskusega Söru sadamat jälgival suunal, siis leitud rajatis täiendas eelmisi ning vöimaldas jälgida Kitsa ranna ja Nurste–Köpu suunda. Sakslased olid septembris vallutanud Saaremaa ning see tingis vajaduse jälgida eri suundasid, kust dessant vöis tulla, ja vajadusel korrigeerida patarei suurtükituld neil suundadel.
Teavet sai juurde ka talgulistele tehtud väikesel retkel patareirajatistele, kus siis veel arvatavalt vett täis komandopunkri peal ja ümber müttas Eller Sööli brigaad. Elleri väitel on tegemist kahekorruselise maasisese raud-
betoonpunkriga, mille ühe nurga juurde on maetud kolm langenud vene söjameest. Korruste küsimuse peab lahendama kavatsetav punkri tühjakspumpamine.
Ise olen kindel, et kuna on tegemist Tahkuna samasugusele patareile analoogilise punkriga, mis seal täitis elektrijaama ja majutus-arstiabi keskuse ülesannet, siis on Tohvril tegemist samasugusega. Kuigi küsimusi tekitab Tohvri nimetatud punkri liigagi hea betoonivalu kvaliteet, mis mitmetel teistel sealsetel punkritel on tunduvalt viletsam. Kontrollima peab ka möötmeid, ehkki visuaalmälu räägib nii Tahkuna kui Tohvri vastavate rajatiste möötmete identsusest.
Soome iseseisvuspäev 6. detsembril töigi asjasse selguse, sest juba 4. detsembril alustati punkri tühjakspumpamist ja laupäeval-pühapäeval sai seda külastada. Oligi  ühekordne punker, aga hoopis teistsugune kui Tahkunas. Tegemist on töepoolest juhtimiskeskusega, milles 11 erinevat ruumi ja nii möndagi pönevat. Näiteks keskkütteradiaatorid koos torustikuga ja ühes väikeses toas mingid filtrid-pumbad.
Vett oli 7. detsembril kui sai käidud Mart Möniste ja Ain Tähistega asja uurimas, pörandal nii 15–20 cm. Eks seda tuleb juurde ja peagi on taas 1,5–2 m nivoo taastunud.
Vördluses Tahkuna analoogilise rannapatareiga leidub Tohvri köigil rajatistel mitmesuguseid erinevusi ehitusdetailides, mis vöib olla tingitud erinevatest ehitus-
inseneridest. Tahkuna ehitaja nimi on jäädvustatud betoonivalusse, kus ka patarei ehituse valmimisaeg “22.IV 1941 v.-inž. Belõi”. Kes oli Tohvri ehitusinsener, pole allakirjutanule teada.
Üsna huvitav on veel suure kraatri lugu, mis paikneb esimese, vöib ehk ka öelda Hiiside brigaadi kahuripositsiooni juures. Inimeste 1941. a mälestused räägivad tonnisest lennukipommist, vöi ka kahest pommist, millest üks tabas teise kahuri laskemoonapunkrit. Kirjanduses on jällegi seersant Popovi kangelasliku enese ja Pomerantside koera öhkulaskmise lugu. Igal juhul on näha, et pauk oli väga vöimas ja rebis laskemoonapunkri söna otseses möttes tükkideks. Talgupuhastus avas köik lausa üksikasjadeni ja öhku on punker lastud ikka seestpoolt.
Talgute üks tulemus on pöneva u 3,5 km pikkuse ja kergelt läbitava militaarloodusretke vöi lausa raja tekitamine ümber Tohvri neeme, kus koos giidiga  käia ja pönevaid lugusid kuulata.
Ei maksa aga sugugi unustada I Ilmasöja patareid nr 34, mis Hindul ootamas väljapuhastamist ja millest saab rajale väärika lisa. Hindu ja Tohvri on suure potentsiaaliga turismiobjektid, mis tavamarsruutidest suhteliselt körvalejäänud Emmaste vallale ja sellega kogu Hiiumaale värvi lisavad.

Urmas Selirand
ajaloolane

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411