Teisipäev, november 3, 2015
 

Kilde vabrikuarsti Arthur Masingu elust

EESTI AJALOOARHIIV
Hiiumaa koguteoses kirjutatakse doktor Arthur Masingu (eluaastad 1852–1916) kohta, et ta oli Kärdla kalevivabriku arst ja ühtlasi Pühalepa kihelkonnatohter.
Ajakirjas Hiiu ilmusid doktor Masingu tütre Annemarie (Käthe Bertha) von Knorring´i (1895–???) mälestused, milles ta kirjutab, et isa oli kalevivabrikus arst Hiiumaale asumisest
1886. aastal [õige aastanumber on 1885 – toim] kuni oma surmani aastal 1916. Kokku seega kolm aastakümmet.
Käisime koos Eesti genealoogiaseltsi Hiiumaa osakonna juhi Kadi Kiiveriga korrastatud sammast pildistamas. Näib, et rahu on Masingute hauad vähe näinud – lisaks sambale on vandaalid purustanud ka väikesed mälestusplaadid.
Peaaegu terveks oli jäänud vaid üks neljast(?) plaadist, doktori ja tema naise Lydia Henriette (sünd Thamm) varasurnud tütrekese Bärbeli (Bärbel Elisabeth Selma, eluaastad 1908–1918) oma.
Tükkidest, millel näha kirjakatked ülemises reas “Dr. Med … Arth… Masing” ja alumises reas “Fabrik… von 1885–1916”, õnnestus kokku saada ka osa dr Masingu mälestusplaadist.
Veel leidus hauaplaat, mille tükkidel kiri “Margarethe…” ja “geb Hei…”, Geni andmetel on ilmselt tegemist arsti poja Helmuthi (Helmuth Hans Otto) naisega, kelle neiupõlvenimi oli Heine ja kelle eluaastad jäid samuti napiks (1898–1922). Hiljem abiellus Helmuth Gertrudiga (lisanimed Ellinor Elisabeth) ja nende laste nimed, Bjorn, Ulf ja Lars kõnelevad elust kuskil Rootsimaal.
Ühest plaadist on säilinud vaid ülemine nurk, millel kolm tähte “Han…”. Ilmselt on tegu Masingute poja Hans Joachim Friedrichiga, kes sündis 1896 ja suri Soomes, Poris vaid 20aastasena. Tema elukutse kohale on Geni-kirje ülesseadja Andrey Masing märkinud: “Soldat”. Kas elukutse võis noil rahututel aegadel olla ka noormehe surma põhjuseks, võib vaid oletada.
Isal tuli ilmselt vastu võtta ka oma poja surmateade, sest Hansu surmakuupäev on 1916. aasta 10. aprill, Arthuril, kes suri 64aastasena, sama aasta 9. detsember.
Ema Lydia, kes oli Arthurist 17 aastat noorem ja sündinud Sankt-Peterburgis, suri mehest 29 aastat hiljem, aastal 1945 Poolas.
Arthur Masing oli pärit Räpinast, sealse kirikuõpetaja Friedrich Gustav Heinrich Wilhelm Masingu poeg. Ta õppis Tartus ja ajast kui ta oli Tartu gümnaasiumi õpilane, on säilinud foto Eesti ajalooarhiivis, kus Masing on koos kaasõpilaste Oskar Oehrni ja Gustav Karowiga üles võetud 14. detsembril 1970.
Muuseas tegeles Arthur Masing ka ise fotograafiaga – sellekohane teade ilmus
1892. aasta 9. septembri Postimehes: “Päevapiltide näitus, millest meie juba paar korda kõnelenud, ja kus ainult nende tööd paika leiavad, kes mitte ameti poolest päevapiltnikud ei ole, vaid seda tööd lõbu pärast teevad, on börse saalis. Rohkem kui 600 pilti on näitusele saadetud, mille seas väga mitmesuguseid ja mõned koguni osavasti tehtud on. Saatjaid on 24…” Samas tuuakse ära nimede loetelu, milles Dr A. Masing Kärdlast, aga ka baron F. Ungern-Sternberg Hiiu-Kärdlast.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411