Teisipäev, november 3, 2015
 

Käina ja Emmaste võivad ühineda

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Helja Kaptein | Hiiu Leht
Lõuna-Hiiumaal asuvad Käina ja Emmaste valdade juhid mängivad mõttega valdade ühendamisest, et arenguid ise suunata ja mitte oodata sundliitumisega lõppevat haldusreformi.
Käina vallavanem Omar Jõpiselg avaldas 24. septembri vallavolikogu istungil, et Käina prioriteet on liitumine Emmaste vallaga, kus ühtmoodi mõtlemine juhtkonna tasandil on kõige suurem. “Pühalepa valla huvi tekkimisel on kahtlemata mõistlik ka nendega ühe laua taha istuda,” ütles Jõpiselg.
Lehele ütles vallajuht, et senised mitteametlikud kokkusaamised, konsultatsioonid jms ei viita veel võimalikule ühinemisele. Küll aga peab ta õigeks tuua omavalitsuste ühinemise teema inimeste ette aruteluks. “Vallavalitsuse ja -volikogu mõte võib olla üks, aga rahva oma hoopis teine,” lisas ta.
Emmaste vallavolikogu aseesimees Hergo Tasuja kirjutas Hiiu Lehes, et Lõuna-Hiiumaa vald tundub inimeste jaoks aktsepteeritav stsenaarium. Tasuja andmetel on omavahel kohtunud ja liitumist arutanud Käina ja Emmaste vallavanemad ja volikogu esimehed.
Reform tuleb kindlasti
Jõpiselg vahendas, et 12. oktoobril toimunud haldusreformi Hiiumaa seminaril oli riigi sõnum omavalitsusjuhtidele: minna pigem vabatahtliku liitumise teed. “Riik püüab teadvustada, et reform tuleb nii või teisiti. Sundliitmise hetkel enam kohalike detailide vastu huvi ei tunta ega ole riigil ka võimekust süveneda näiteks Hiiumaa erisoovidesse-probleemidesse,” rääkis ta.
Emmaste vallavanem Tiit Paulus tõdes, et praegu on siiski veel vara ennustada, milliseks reform kujuneb. Ta leidis, et seni kuni haldusreformiga tegelev komisjon ei ole lõplikke seisukohti välja töötanud, ei tasu tormata. “Seminaril sai selgemaks seisukoht, et Hiiumaal nähakse tulevikku vähemalt kahele vallale,” rääkis Paulus.
Hiiu abivallavanem vallavanema ülesannetes Jaanus Valk ütles, et seminarilt ta midagi väga uut ei kuulnud. “Kui varem joonistati piire, siis nüüd loetakse rahvaarvu ehk endiselt ei taha riigitasand tegeleda omavalitsuste tulubaasi ja kohustustega,” oli Valk kriitiline. Ta ütles, et tema jaoks on Hiiumaa üks tervik ja kõik teised lahendid on poolikud.
Eeskuju teeb ettevaatlikuks
Valk möönis, et see, milliseks on kujunenud olukord Hiiu vallas, ühise Hiiumaa koondumiseks kasuks ei tule, samas annab hea õppetunni. “Ühinemisprotsessis on vaja detailselt kokku leppida nii haldus- kui juhtimispool ning kõikide valdkondade ja allasutuste toimimine,” loetles ta. Tema seisukoht on, et ühinemislepingusse ei tohi jääda tõlgendamisruumi, vaid iga detail peab olema lõpuni lihvitud ja inimesteni viidud. “Mõistlik oleks ühise arengukava väljatöötamine enne liitumist, sest seda ei saa teha kiirustades.”
Paulus nentis, et Hiiu vallas toimuvat on kõrvalt kurb vaadata. “Kindlasti taheti paremat, aga läks nii nagu alati paljude asjadega. Ma arvan, et nendest kasvuraskustest tuleb õppida, nagu ka tehtud vigadest, ja mõelda läbi, kuidas panna kokkulepped vett pidama.”
Ka Jõpiselg leidis, et Hiiu vallaks liitunud Kärdla linna ja Kõrgessaare valla eeskuju teeb ettevaatlikuks. Mida sellest eeskujust õppida? “Peab teadvustama nii Hiiumaa kogukonnatunnet kui ka valla tasandi ühtekuuluvustunnet – seda teist identiteeti ei tasu alatähtsustada ja alahinnata,” leidis Käina vallavanem.
Pühalepa valla vaated haldusreformi kohta on veel teadmata, kuna vallavanem Ants Orav palus Hiiu Lehe küsimustele vastamiseks ajapikendust.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411