Reede, november 6, 2015
 

Esimeses järgus said hiidlased 4 hundijahiluba

Hiiumaa jahimehed said keskkonnaametilt loa küttida sel jahihooajal maakonnas neli hunti.
Tegemist on esimese osa küttimislubadega, millele võib jahihooaja teisel poolel veel lisa tulla. Väljaspool hooaega kütiti Hiiumaal eriloaga üks hunt, teine nuhtlusisend jäi enne
1. novembril alanud jahihooaega laskmata.
Hiiu maavanem Riho Rahuoja, kes septembris kutsus kokku hunditeemalise ümarlaua, ütles, et pole selle numbriga mingil juhul rahul. “Kavatsen teha kirja keskkonnaministeeriumile ja küsida, kuidas on see kooskõlas ümarlaual kokkulepituga, et Hiiumaale võiks jääda kaks-kolm hunti,” lubas maavanem.
Hiiu maakonna jahindusnõukogu soovis saada luba kümne hundi laskmiseks. Ka maavanema meelest olnuks kümme mõistlik arv, kuna huntide hulk saarel on ületanud hiidlaste sotsiaalse taluvuspiiri.
Kõige rohkem, kümme hundi laskmise luba anti Saaremaa jahimeestele. “Saaremaa suur limiit on tingitud hundi arvukuse pidevast suurenemisest ja seal on ka enam kahjustusi,” ütles keskkonnaagentuuri (KAUR) ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil BNSile.
Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts ütles BNSile, et suurkiskjate küttimine ei ole eesmärk omaette, pigem nende arvukuse reguleerimine. Korts avaldas lootust, et saabuv lumi annab täpsema ülevaate hundi tegelikust arvukusest ja võimaldab kaaluda lisaküttimismahu määramist.
Ka Hiiumaal käivad vaidlused kui palju hunte tegelikult saarel on, sest paar aastat pole Hiiumaal õieti lund olnudki. Hunditeemalisel ümarlaual väitsid jahimehed, et saarel elab 20–25 hunti, kuid hundiuurijad on veendunud, et jahimehed loendavad hunte nii-öelda üle.
Männili sõnul on Eestis kokku umbes 200 hunti ja ta prognoosib arvukuse tõusu. KAURil on usaldusväärne teave 16 pesakonna kohta, millest 13 asuvad Mandri-Eestis. Lisaks neile võib veel oletada kuni 13 pesakonna olemasolu.
Sarnaselt varasemate aastatega määratakse hundi küttimislimiit tuginedes vajadusele kahes osas. Limiidi esimene osa jahihooaja alguseks ning teine jahihooaja jooksul, vastavalt kogunenud teabele hundikarjade tegeliku arvu, leviku ja suuruse kohta ning limiidi esimese osa täitumisele.
Limiidi teise osa määramise operatiivsuse huvides esitab KAUR ettepaneku otse keskkonnaametile ja teadmiseks keskkonnaministeeriumile. Limiidi teise osa määramine eri maakondadele võib toimuda sõltuvalt olukorrast eri aegadel.
KAUR on küttimiskvoodi esimese osa suuruse ja ruumilise jaotuse aluseks võtnud populatsiooni muutuse prognoosi, teadaolevate ja oletatavate pesakondade paiknemise, kahjustuste suuruse ja leviku ning muutused looduslikus toidubaasis, sealhulgas ka sigade Aafrika katku mõju.
Tõnis Kortsu sõnul on Eesti jahimeeste selts alati toetanud suurkiskjate reguleeritud ja kontrollitud jahipidamist: “See aitab meil saada ülevaate tegelikust populatsioonide olukorrast ja minimeerib illegaalset küttimist.”
Möödunud hundijahihooajal kütiti Eestis 38 looma lubatud 55st ja 17 hunti jäid laskmata. Ülemöödunud hooajal oli huntide küttimise esialgne limiit 70, koos täiendava limiidiga kütiti kokku 78 hunti.
Alanud hooaja esimeses osas tohib kogu Eestis kokku küttida 74 hunti. Hundile peetakse jahti novembri algusest veebruari lõpuni.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411