Teisipäev, oktoober 20, 2015
 

Saarele peaks jääma kevadeks 300 metssiga

Harda Roosna | Hiiu Leht
Hiiu saare jahimehed küttisid ajujahihooaja alguseks 531 mets­siga, kevadeks peaks saarele jääma u 300 metssiga.
Keskkonnaamet on üldiselt rahul tempoga, millega enamikus maakondades metssigade tänavust suuremat küttimiskohustust täidetakse. “Kuna küttimist lihtsustav koeraga ajujaht algas alles oktoobris, on põhjust arvata, et jahimehed suudavad ettenähtud küttimiskohustuse täita,” kirjutati keskonnameti saadetud pressiteates.
Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Jaanus Kala viitas jahimeeste murele, et metssigade arvukus on nii drastiliselt vähenenud, et neil pole võimalik ettenähtud mahus sigu küttida. “Värsked küttimisandmed näitavad aga, et jahimehed on suutelised neile ettenähtud kohustust täitma ning 1. oktoobril alanud koeraga ajujaht aitab sellele veelgi rohkem kaasa,” lausus Kala.
Küttimismahtude täitmist jälgib ja ajakohastab keskkonnaamet koostöös keskkonnainspektsiooni ning veterinaar- ja toiduametiga. Küttimismahust kinnipidamise eest vastutab jahipiirkond. Kala rõhutas, et juhul, kui küttimiskohustusest kinni ei peeta, ei ole metssigade arvukust võimalik kiires tempos langetada ning seakatkuga kaasnev majanduslik kahju suureneb nii jahimeestele kui ka põllumajandusele.
Kala lisas, et nende jahipiirkondade kasutajate jaoks, kes küttimiskohustuse täitmist tõsiselt võtavad, ei ole ka ohtu jahipiirkonna kasutusõigusest ilmajäämiseks.
Koduõued kaitseta
Ulatuslikule küttimisele vaatamata on metssead mitmel pool uskumatult jultunud ja tungivad koduõuedesse. Murelikud on Sõru ja Kõpu kandi inimesed.
Näiteks ütlesid Kõpus ajujahil olnud jahimehed, et metssead on ajujahi ajal looduskaitsealal varjus. Nii ei tulnud laupäevases ajus välja ühtki metssiga.
Hiiu maavanem Riho Rahuoja taotles eriluba, et metssigu saaks küttida ka ulatuslikel looduskaitsealadel, kuid keskkonnaamet keeldus.
Kütitud 44 protsenti
Hiiu saare jahimehed olid 1. septembriks küttinud 384 metssiga ehk 32 protsenti ettenähtud 1200st. Kuu hiljem, 1. oktoobriks oli kütitud juba 531 metssiga ehk 44 protsenti kogumahust. Hiiumaa jahimeeste seltsi liikmetest oli kõige rohkem, 110 siga lastud Emmaste jahtkonnas, 88 Käina ja 85 Kõrgessaare jahtkonnas, 61 siga oli lastud Pühalepa ja 46 Suuremõisa jahtkonnas, Määvli jahtkonnas 32 ja Laasi jahtkonnas 19. Tahkuna jahiseltsi kütid olid lasknud 49 ja Leluselja jahiselts 41 metssiga.
Õngu küla Masti talu peremees Jaan Kallisma rääkis, kuidas septembrikuust alates käib seakari peaaegu igal öösel tema mereäärse lapsepõlvekodu õue tuhnimas. Ta näitas, kuidas ülestuhnitud ala piir elumajale aina läheneb ja rääkis, et sead tulevad kolmest eri suunast. Kallisma oletas, et tegu on erinevate karjadega.
Kallisma kurtis muret Leluselja jahtkonna juhile Urmas Alevile, kuid jahimeestel õnnestus laupäeval kätte saada vaid üks siga. “Seal on mere ääres 150 meetri laiuselt roogu, kust sead välja ei tule,” selgitas Alev, kui raske on sigu majalähedasest roostikust kätte saada. Sellegipoolest võtavad nad ka tuleval nädalal samasse kohta ette jahiretke. “Loodame, et saame olukorda kasvõi natuke parandada.”
Kallisma arutas, et peab hakkama õuele elektrikarjust paigaldama. See pole just odav lõbu ja läheb maksma tuhande euro kanti.
Alev kinnitas, et elektrikarjuse paigaldamine või aia ehitamine on mõistlik mõte ja tõi näite lähikonnas elavast suvilaomanikust, kes pärast aia ehitamist sai ka metsseanuhtlusest lahti.
Eestis teisel kohal
44 protsendiga olid Hiiumaa jahimehed Eestis teisel kohal. Kõige usinamad olid metssigu küttima Saaremaa jahimehed, kel 1. oktoobriks oli lastud 2232 siga ehk 66 protsenti ettenähtud 3401 isendist.
Üle 40 protsendi ettenähtud küttimislimiidist oli 1. oktoobriks kütitud veel ka Jõgeva- ja Valgamaal, mõlemal pool 42 protsenti, muudes maakondades alla selle.
Kõige vähem, alla kolmandiku ettenähtud limiidist, oli selleks ajaks sigu kütitud Põlva-, Viljandi- ja Võrumaal.
Keskkonnaamet kinnitas sel hooajal metssigade küttimislimiidiks 29 600 isendit, millest 1. oktoobriks oli kütitud 11 849 siga ehk 40 protsenti ettenähtud mahust.
Suurendatud küttimismahud on tingitud vajadusest vähendada oluliselt metssigade asurkonda ja piirata nii sigade Aafrika katku levikut.
Eeldatakse, et järgmisel kevadel oleks metssigade asustustihedus kolm isendit 1000 ha kohta. Hiiu saare jaoks tähendaks see u 300 metssiga.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411