Reede, oktoober 16, 2015
 

Restaureerimisõppe arengud Hiiumaa ametikoolis

Harda Roosna | Hiiu Leht
Saare ainsa kutsekooli, Hiiumaa ametikooli majas, Suuremõisa lossis käib suur restaureerimistöö, mis on loonud uusi suurepäraseid võimalusi restauraatori eriala õpetamiseks.
Ametikooli uus restaureerimisõpetaja Andres Veel (37) on pikalt olnud ettevõtja. Neli aastat õppis ta Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias rahvuslikku ehitust. Sealt edasi tundus loomuliku järjena tulla Hiiumaa ametikooli restaureerimiseriala õpetajaks.
“Olen vanade hoonete renoveerimisega päris pikalt kokku puutunud ja sealt tuli ka vajadus ise õppima minna,” selgitas Veel, kes varemgi kutsekoolides õpetanud. Näiteks Hiiumaa ametikoolis on ta õpetanud traditsiooniliste vahvärk-konstruktsioonide ehitamist. Sel aastal annab ta Viljandi kultuuriakadeemias tööriistade sepistamise praktikat.
Hiiumaa ametikoolis õpib tema hoole all kolm kursust restauraatoreid: kolm õpilast ühest varasemast kursusest, üheksa teise ja kümme esimese kursuse õpilast.
Tööd rohkem kui teha jõuab
Õpilastel on parajasti käsil seinamaalingute puhastamine. Üks noormees teeb klistiiripumbaga krohviaukusid tolmust tühjaks, et need siis lubimördiga täita. Ühed kraabivad tellingutel seistes skalpelliga õhukest krohvikihti, teised toonivad luitunud seinamaalingut tumedamaks.
Bioloogiat õppinud Juhan Heinma ütleb, et tuli kodulähedasse Hiiumaa ametikooli, et saada praktilisi oskusi ja omandada midagi uut.
Kaimas Silk, kes on elukutselt sepp, õpib restaureerimist juurde oma senisele erialale. Küsimusele, kas restauraatoriamet ka piisavalt leiba lauale annab, vastab Silk, et kui oled tasemel, siis kindlasti: “Meistritel, kes teevad oma tööd hästi, on tööd nii palju, et nad ei jõua ära tehagi – nõudlust on.”
Restauraatoriametit omandab ka kooli kõige vanem õpilane, kes käib 80ndat eluaastat. Lumivalge habemega, alati töökas ja entusiastlik Mati Särglepp on kui elav näide sellest, et õppida pole kunagi hilja.
Väärt pakkumine
Õpetaja Veelil on plaan, et kursusel oleks läbi kogu õppeperioodi nii-öelda oma laps ehk objekt, mille juures läbida õppeprotsessi algusest lõpuni, et õpe toimuks elulises olukorras.
Selleks kutsub Andres Veel kohalikku kogukonda selliseid objekte välja pakkuma. See võib olla mõni hoonekompleks, aga ka eraldi mõni väiksem saun või ait. Veel on valmis oma õpilastega sellise objekti tasuta(!) korda tegema, omanikult ootavad nad vaid materjale.
Ja kui leidub mõni eriti väärtuslik objekt, mille omanik ei suuda materjale hankida, on võimalik toetada ka materjalidega. Sel juhul tahaks nad omanikuga kokku leppida, et kordatehtud hoone jääks mingiks ajaks avalikku kasutusse st kohaliku kogukonna teenistusse. Näiteks antaks see mõne MTÜ või külaseltsi hoolde. Sel juhul võiks hoone omaniku, kohaliku seltsi ja ametikooli vahel sõlmida hoone avaliku kasutuse kohta kolmepoolse leppe.
Tegus õpetaja
Ametikooli arendusjuht Signe Leidt kiidab, et uus õpetaja on väga tegus – alles tuli tööle ja juba lõi korra majja ühes vanas angaaris, kus nüüd on avar töökoda. Nimelt avastas Veel, et mõisahoones asuvad keldriruumid olid väikesed ja kehva ventilatsiooniga ega sobinud ehitiste restaureerimiseks. “Ma teadsin, et see angaar seal on, aga keegi ei teadnud, mis seal sees on ja mille jaoks see seal on,” räägib Andres ja naerab.
Asja mindi uurima ja angaar osutus väga sobivaks õppekohaks. “Saame seal mõned väiksemad aidad-saunad, mida vaja restaureerida, isegi lahti võtta,” selgitab õppejõud.
Ühtlasi tähendab see, et pole vaja õpilastega sõita “saare teise otsa objektile”, vaid objekti võib tuua Suuremõisa kohale ja siin korda teha. Angaaris saab ehitise lahti võtta, mõõdistada, kaardistada ja uuesti kokku panna ning seda ka sügisel ja talvel, st igasuguse ilmaga.
Meeldiv õhkkond
Andres Veel ütleb, et ta on kooliperre hästi vastu võetud: “Saame omavahel väga hästi läbi ja koolis on väga meeldiv õhkkond.”
Sama kinnitab ka restaureerimisõpetaja Karin Kirtsi (34), kes küll saarelt mandrile kolis, kuid jätkab külalisõppejõuna. “Maalingute restaureerimine jäi pooleli ja on harukordne võimalus õpilastega koos sellist tööd teha,” ütleb Kirtsi, kes pikalt töötanud ka tehnikaülikooli õppejõuna.
Tänu rahvusvahelisele koostööle käisid hiljuti lossi seinamaale restaureerimas õppejõud ja õpilased Tartu kõrgemast kunstikoolist, Eesti kunstiakadeemiast, Gotlandi ülikoolist ja Uppsala ülikoolist.
Nüüd jätkavad samas ruumis tööd ametikooli esimese ja teise kursuse õpilased. “Fantastiline on see, et enamik neist hoiab skalpelli käes ja teeb sellist tööd esimest korda ning nad saavad suurepäraselt hakkama,” kiidab Kirtsi. “Meil on väga hea seltskond – õpilased on väga motiveeritud ja tahavad õppida, küsivad väga häid ja asjakohaseid küsimusi – nendega on rõõm koos töötada.”
Unikaalsed võimalused
Restaureerimistöid on ka edaspidi kavas siduda ametikooli õppetööga ning unikaalseid võimalusi selleks pakub 18. sajandi teisel poolel ehitatud hoone küllaga. Nii on plaanis teha koostööd Vaike Vahteriga, kes lossi laemaale restaureerib. Ka ajalooliste tapeetidega saaks ehk koos midagi ette võtta.
Karin Kirtsi vahendas kunsti­teadlase Hilkka Hiiopi sõnu, et kui selles ühesainsas ruumis, millest eespool juttu, teha kõik õigesti, kuluks selleks kümme aastat. “Maalingukihid on siin ju üle kahesaja aasta vanad – võtad ühe kihi välja, järgmine juba alt paistab, siin muudkui tahaks töötada ja töötada,” kirjeldab Kirtsi restauraatori unistust, mis ka tegelikkuses olemas.
Paraku seab piirid õppekava, sest õpilased peavad kaheaastase õppetöö jooksul saama ülevaate ehitamisest, restaureerimisest ja muinsuskaitsest, pottsepa-, müürsepa- ja puusepatööst, oskama katust panna ja siseviimistlust teha, aga oskama ka joonestada ja teadma arhitektuuri ajalugu ning palju muudki.
Parim paik õppimiseks
Arendusjuht Signe Leidt kinnitab, et tänu ametikooli õppehoones käivatele töödele ning väga headele õpetajatele on nende kool parim paik restauraatoriks õppijale. Nii julgustab ta selle eriala huvilisi järgmisel aastal koolitee jalge alla võtma.
Ettevalmistamisel on ka uued õppekavad, jätkub rahvusvaheline koostöö Inglismaa partneriga ja Norrast on uus partner, Hå Gamle Prestegard. Tänavu kirjutati teadmiste-kogemuste vahetamise projekt programmile Erasmus+ just restaureerimise eriala õpilastele mõeldes ja see on juba viies kord, kui nad välispraktikale lähevad.
Vestlused õpilastega on juba peetud. Kaks õnnelikku esimese kursuse õpilast, Juhan Heinma ja Madis Teller asuvad 19. oktoobril teele Norra, kus neid ootab restaureerimispraktika Obrestadi majaka juures. Lisaks on 2016. a kevadel võimalus veel kuuel restaureerimis­õpilasel sõita Inglismaale ja Norra. Koos oma õpilastega töötab ja juhendab mõlemas praktikakohas mõned päevad ka õpetaja Andres Veel.
Uued kavad
Ametikoolis õpib sel aastal 140 õpilast, st sama palju kui mullu jaanuaris. “Kursuste täituvus oli tavaline ehkki on olnud ka paremaid aastaid,” ütleb Leidt. Tänavu jäi soovijate nappusel avamata vaid aedniku eriala, mis oli mõeldud põhikooli lõpetanud õpilastele. See aga ei tähenda, et see õppekava ära kaoks. “Kuna meil on nüüd uus direktor, kes ühtlasi on ka tulevase Hiiumaa riigigümnaasiumi direktor, on meil mõte, et kõik, kes soovivad saada ka keskharidust, saavad selle omandada riigigümnaasiumis.” Selleks tahetakse välja mõelda mudel, et õpilased saaks kutseõpet Suuremõisas ja gümnaasiumiaineid õpiks Kärdlas.
Järgmisest aastast tahetakse õppimisvõimalust pakkuda turismiettevõtjatele – koostöös MTÜga Arhipelaag on ettevalmistamisel ökoturismi õppekava.
“Uued juhid, direktor Ivo Eesmaa ja õppedirektor Piret Hion, on hästi sisse elanud, neil on värsked ideed, õhkkond on koolis väga hea – kõik on väga positiivne,” kiidab Leidt.
Veel üks “maasikas”
Andres Veel lisab ühe “maasika” veel – ametikooli on õpetama tulemas Eesti absoluutsed tipptegijad, kes varem pole ametikooliga seotud olnud. Näiteks vabaõhumuuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi, ehitusfüüsik Ants Viilup ja oma valmisolekut õpetajatööks on kinnitanud mitmed restaureerimisala tipud.
Karin Kirtsi naljatab seda loetelu kuuldes, et tahaks ise ametikooli õpilaseks hakata kui sellised korüfeed tulemas. Ta lisab, et paljudes kutsekoolides restaureerimiserialasid ei õpetata, pigem pannakse neid järjest kinni. “Sellisel tasemel nagu meie koolis, et oleme objektidel kohapeal ja restaureerime kõrgel tasemel, mujal polegi,” kiidab Kirtsi.
Ta kinnitab, et ametikoolis on toimunud suured muutused ja ainult positiivses suunas.
Hiiumaa ametikool on algatanud ka restauraatori kutsekvalifikatsiooni raamistiku väljatöötamise ning on kaasanud sellesse protsessi märkimisväärse hulga huvitatud osapooli nii riigiametite kui seltside ja, mis põhiline, ettevõtjate näol. See saab olema lähitulevikus alus uue ja veelgi parema õppekava väljatöötamisel.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411