Reede, oktoober 9, 2015
 

Noored peavad tähtsaimaks töö põnevust

Anna
Teisipäeva hommikul sõitis Kärdla koolimaja eest välja buss Kärdla ühisgümnaasiumi 10. klassi õpilastega. Kavas oli 11 Hiiumaa ettevõtte külastus viie tunniga.
Hiiumaa Rajaleidja keskuse karjäärinõustaja Ülle Soonik selgitas, et õpilased said ise soovi avaldada, milliseid ettevõtteid nad külastada tahavad ning igaüks sai valida viis.
Üks suurtest soovidest – Hiiumaa haigla – jäi paraku seekord külastamata, sest haiglas toimus koosolek. Küsimusele, kas sellest võib eeldada, et siin bussis istuvad mõned tulevased arstid, vastas Soonik: “Vahest vaadatakse, et kui ei ole konkreetset huvi, siis tahaks minna kus põnev on.”
Samuti tahtsid noored minna Sulev Matto farmi vaatama, kuid kuna Palade kandis on vähe ettevõtteid, siis otsustati jääda Kärdla ja Käina piiridesse. Soonik selgitas, et lastele on jagatud töölehed, mida nad ise täitma peavad: “Siis nad kuulavad tähelepanelikumalt.”
Esimene peatus, Käina
Esimene valik, Käina spordikeskus jäi silma muljetavaldava sisustuse ja mõnusa ruumika õhkkonnaga. Spordikeskuse juhataja Hannes Maasel kinnitas uhkusega, et tööjõu liikuvus on neil väike. “Need administraatorid on siin pikka aega tööl olnud –- ju neile siis sobib,” rääkis Maasel. Töötajad kasutavad aktiivselt ka boonusena pakutavaid tasuta sportimisvõimalusi.
Võimalikest töökohtadest spordikeskuses rääkis Maasel, et jõusaali ja aeroobikasaali treenerile oleks võimalik leida rakendust. “Juba on selliseid inimesi, kes on suutelised maksma,” kinnitas ta.
Pikalt rääkis Maasel noortele ettevõtte tulevikuplaanidest: Hiiumaa loodusekspositsiooni väljapanek, loodusmatkade korraldamine, 17meetrine looduslik ronimissein, jõusaali laiendus, boolingusaal, kohvik, suurem laste mängunurk. Maasel avaldas lootust, et 2016–2107 saab juba ehitama hakata.
Järgmiseks viis tee ASi Dagöplast, kus tootmisjuht Ivo Aksli otsustas ettevõtet tutvustada otse plastitsehhis masinate vahel. Siin jäi paraku suur osa infost noortel kätte saamata kuna masinamüras kogu seltskond lihtsalt ei kuulnud, mida räägiti. Noored rääkisid, et ASis Dagöplast on nad juba algklassides käinud. Sellest ajast alates on küll juurdeehitusi tehtud ja mõndagi muutunud. Aksli näitas mitmekihilisi kilerulle, nende tootmisprotsessi ning ka kordi kallimat teraviljast toodetud biolagunevat kilet, mida paraku kõrge hinna tõttu Eesti turu jaoks üldse ei toodeta.
Potentsiaalsete tulevaste töötajatege rääkides soovitas Aksli ASi Dagöplast tööd eeskätt noortele vahetustega töölaadi tõttu, mis paljudele pereinimestele ei sobi. Vajaliku hariduse kohta selgitas ta, et haridus on abiks, aga põhilised töövõtted õpetatakse kohapeal.
Kärdla tootmisfirmad
Enne lõunapausi viis tee Linnumäele puidutöötlemisega tegelevasse OÜsse Vesset, mis üllatuslikult ostab puitmaterjali sisse Põhja-Soomest ja Põhja-Rootsist, kuna liistude valmistamiseks vajavad nad pikka oksakohtadeta puidumaterjali. Tootmisjuht Martin Berkmann tutvustas meile ruumikaid kaarhalle ja puidu kuivatus-töötlemisprotsesse. Selgus, et suurte mahtude tõttu otsustati firmale ka rekkad soetada ning tütarettevõtte alt tegeletakse transpordiga. “Kui me viis korda tõstaksime mahtusid, oleks mõistlik Lehtmas laev käima panna,” selgitas Berkmann. “Aga see ei saa kunagi juhtuma,” ütles ta, sest suuremate tootmismahtudega kaotaksid nad oma konkurentsieelise. “Siis me konkureeriksime odavate riikidega,” selgitas Berkmann.
Peale keha kinnitamist suundusime OÜ HTÜ Tootmine maja uudistama. Meid tervitas tänavu kevadel alustanud uus juhataja Kaja Antons, kes sissejuhatuseks riietas meid valgetesse kitlitesse ja jagas laiali mütsid. Antons tutvustas hoones kahte tootmisüksust: üks väga vana 1954. aastal ehitatud vanade seadmetega pagaritööstus ja 2012. aastal renoveeritud Hiiu Köök, mis on selline euroala. Maja ja toodete liikumist tutvustas Hiiu Köögi tehnoloog/tootmisjuht ning Hiiu Pagari tehnoloog/projektijuht Indrek Laaniste. Nägime leivategu, pakendamist ja klaasi tagant ka kondiitritööd.
“Meie kõige suurim unistus 2016. aastal on, et pagaritööstuse vana osa saab ümber kolitud uude ossa. Me tahame siia osta ka kõik uued seadmed,” rääkis Antons. Vana osa plaanitakse maha lõhkuda ning kunagi tuleb selle asemele väga ilus kohvik. “See on meie suur tulevikuunistus,” rääkis Antons.
Tööle saamise kohta rääkis Antons, et nad võtavad praktikante vastu. “Hea on, kui on haridus, aga tegelikult saab ka kohapeal ametit õppida,” selgitas Antons.
Töötasu huviorbiidis
Enamus õpilastel kaasas olnud töölehtede lahtreid sai täidetud juba sissejuhatuse käigus: töötajate arv, tegevusala jms. Ainuke küsimus, mida õpilased igas ettevõttes ise üle küsima pidid, oli töötasu, millele tööandjad numbri asemel vastasid enamasti pika selgitusega palgatasemetest, sõnadega “konkurentsivõimeline”, “konfidentsiaalne”, “miinimumpalk”, “natuke üle miinimumi” jms. Otseste numbritega tuli välja vaid OÜ HTÜ Tootmine juhatuse liige Kaja Antons, kes küsis noortelt vastu ka ideid uute toodete tarvis.
Kindlasti on palga aspekt tulevase elukutse valiku puhul suure kaaluga. Ometi toovad ka paljud lihtsamad rõõmud noortele sära silmisse. Nii näiteks ASi Eesti Keskkonnateenuste külastus.
Ettevõtte Hiiumaa osakonna juhataja Aivo Kriiska juhatas külastuse sisse numbritega: “Maailmas tekib ühes kuus umbes 1,3 miljardit tonni prügi, Hiiumaal sellest 1473, Eestis 45226. 1473 on selline kogus, mida Tallinn toodab praktiliselt ühe päevaga,” rääkis Kriiska.
Ringkäik jätkus palju elevust tekitanud tohutusuure tühjade pudelite kuhja juures, kus mitmeid selfisid tehti ja põnevaid pudeleid uuriti. Ka Tallinnasse viimiseks valmis pandud konteinerisse paigutatud vana elektroonika tekitas palju emotsioone. Lõpuks avastati tilluke lastejalgratas, muruniiduk jms, millega suured lapsed mängida said.
Bussis teel tagasi spekuleeriti, kas ehk keegi leidiski jäätmekäitlusettevõttes oma tulevase töökoha. Päeva kokku võtval vestlusringil Rajaleidja keskuses selgus, et noorte jaoks kõige elamusterohkemaks kujuneski jäätmekäitlusettevõtte külastus.
Hiiumaa Rajaleidja keskuse karjääriinfo spetsialist Kati Vaht selgitas, et nad on selliseid ringreise juba aastaid teinud: “Ettevõtjad teavad, et me tuleme, et kümnes klass on kaasas. Nad teavad, mis neid ees ootab.” Küsimusele, kas need on potentsiaalsed tööandjad, vastas Ülle Soonik: “Eks me seda saame igalpool küsida. Seda me just uurime.”
Eelnevalt on ekskursioone korraldatud 11. klassidele, kuid sel aastal muutus nende õppetöö graafik ning kuna majandusõpe 10. klassis eeldab just sedasama teemat, siis saadetigi ringreisile klass nooremad koos majandusõpetuse õpetaja Maris Kärtner-Nõmmikuga.
Väljasõitu toetasid Hiiumaa ettevõtjate liit, Kärdla ühisgümnaasium ja Hiiumaa Rajaleidja keskus.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411