Teisipäev, oktoober 13, 2015
 

Kooliveerand lõpeb sünnipäevaga

Käina koolipere tähistab sel nädalal kooli 157. ja kooli­maja 50. sünnipäeva.
Neid tähtpäevi tähistab koolipere aastapäeva jooksu ja aktusega. Sügisveerandi eelviimasel päeval ehk neljapäeval antakse start kooli aastapäeva jooksule, kus väiksemad õpilased jooksevad Käina piires ja vanemad õpilased teevad pikema tiiru koolimajast Selja külla ja tagasi.
Reedel tuleb külla Käina kooli endine direktor Jakob Ots, kes külastab 6.–9. klasside tunde ja osaleb aktusel. Kooli direktor Ene Urman rääkis, et pärast aktust lähevad vanemate klasside õpilased koos Otsaga Putkastesse, kust 1965. aasta 2. oktoobril Käinasse koliti. “Vaatame, kus majades asus kool ja kuidas need välja nägid,” ütles Urman. Hooned on alles ja praegu on nendes puumajades korterid.
Uues hoones oktoobrist
Käina uus koolimaja oli tollal Hiiumaa suurim uusehitis, mille vajadus tekkis pärast 1933. a ehitatud hoone tule­roaks langemist 1958. a veebruaris. “Oluliselt kasvas koolis ka õpilaste arv ja hädasti oli juurde vaja klassiruume,” meenutas Ots. Ajutine pind Putkaste mõisa kõrval kahes puumajas ei olnud enam piisav.
Uue hoone valmimine oli pikk ja aeganõudev protsess: kõik ehituseks vajaminev tuli saarele vedada, ei jätkunud oskustöölisi, ning materjalide ja mööbli kohaletoimetamine võttis aega. Ka ehitati kool tüüpprojekti järgi, kus oli ette nähtud ainult kaheksa klassiruumi. “Käina koolis olid juba mitmed paralleelklassid ja ainus võimalus ruume juurde saada oli internaadi tubade arvelt,” meenutas direktor.
Sportimiseks normaalsuurusega saali ehitamiseks tuli teha veel eraldi taotlus. “Olukorra päästis see, et Käinas puudus koht, kus võisid toimuda alevi ühisüritused  nagu kino, teater ja teised pidustused,” rääkis Ots. See ei olnud mitte ainult koolihoone ehitus, vaid koolilinnaku ehitus, kuhu kuulusid koolimaja, õpetajate maja, katlamaja, staadion, kooliaed ja kogu ümbruse haljastus.
Esimest koolipäeva 1965. a siiski uues koolimajas veel alustada ei saanud. “Esiteks ei jõutud sisetöödega valmis, teiseks püüdsime kooli avamist seostada mõne piduliku sündmusega,” meenutas Ots. Seega sai kolimispäevaks 2. oktoober, mil oli üleliiduline pioneeririvistus.
Kahe maja vahet kingad näpus
Putkastes õpetajaametit pidanud Alli Nõulik rääkis, et ta tundis heameelt uue maja üle, sest ei pidanud enam kahe maja vahet jooksma. “Putkastes oli osa tunde ühes, teised teises majas ja tuli silgata edasi-tagasi sirklid-mallid kaenla all ja vihikud-päevik näpus,” meenutas Nõulik. Ta lisas, et vihmaga oli kahe maja vahel suured veeloigud.
“Siis tuli säärikud jalga panna ja kingad näppu võtta, et kuiva jalaga tundi jõuaks.” Noort õpetajat see siiski ei häirinud. Ka asus söökla ja saal, mida õpilased võimlemiseks kasutasid, veel kolmandas majas, Putkaste sovhoosi kontoris ehk endises mõisahoones.
Abis nii õpilased kui õpetajad
Enne sissekolimist pidid õpilased ja õpetajad käima uues koolimajas koristamas ja aknaid pesemas. Toonane kaheksanda klassi õpilane Peeter Roasto meenutas, et käis poistega juba septembris uues koolimajas koristamas ja prahti välja vedamas. Nende klass, kuhu 22 kaheksanda klassi õpilast kolis, oli endiste ruumidega võrreldes suurem ja heledam. “Uus klass oli avaram, uute kaasaegsete pinkidega ja valgem,” rääkis Roasto.
Kui kooliks kohandatud vanas kasarmuhoones asunud klassis oli vaid kaks kitsast akent, siis uues klassis oli terve sein aknaid täis. Ja mis põhiline: koolis oli ka saal, söökla ja pikad koridorid. “Varem olid pallimängud võimalikud vaid ilusa ilmaga õues. Uue koolimaja saalis oli ruumi nii palju, et mängisime palli ka saalis,” rääkis Peeter Roasto.
Uutes klassiruumides oli ka õpetaja jaoks lihtsam ja mugavam, sest seinad ei kostnud läbi, vahendeid oli rohkem ja klassid ruumikamad. Alli Nõulik meenutas, et direktor Jakob Ots nõudis uues majas kõigilt vahetusjalanõusid. Seega pidid ka õpetajad siseruumides susse kandma, kuid kõik õpetajad siiski sellele korraldusele ei allunud.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411