Teisipäev, september 8, 2015
 

Saarel neli korstnapühkijat

Liina Siniveer
ETV saate “Terevisiooni” väide, et Hiiumaal ei ole kutsetunnistust omavaid korstnapühkijaid, on väär – kutselisi korstnakulle on saarel koguni neli.
Hiidlaste hulgas tekitas segadust, kui 1. septembri “Terevisiooni” saates räägiti, et meil pole ühtegi kutsetunnistusega korstnapühkijat, kel õigus nõuetekohast akti väljastada.
Lääne päästekeskuse kriisireguleerimise büroo vanemspetsialist Kaljo Pihlamets selgitas, et andmed võeti www.korsten.ee lehelt, mis on korstnapühkijate liidu koduleht. “Liikmeks olemine on vabatahtlik ja korstnapühkijad ei pea olema selle liidu liikmed,” ütles ta.
Kutsetunnistust omavaid korstnapühkijaid on saarel neli. Pihlamets lisas, et korstnapühkijal peab olema kutsetunnistus. “Selle kehtivust tuleb enne töö tellimist kindlasti kontrollida.” Kui teil on olemas korstnapühkija nimi, saab tunnistuse olemasolu www.kutsekoda.ee
lehelt või telefonil 1524 kontrollida.
Ennetus olulisem trahvist
Septembrist hakkas kehtima seadus, kus eramajade küttesüsteeme peab kutseline korstnapühkija puhastama üks kord viie aasta jooksul, kortermajades igal aastal.
“Kutselise korstnapühkija antud akt ei ole mitte tule­ohutusjärelevalve inspektorile, vaid on oluline küttekolde omanikule,” ütles Kaljo Pihlamets. Ta selgitas, et see tõendab küttekolde korrasolekut või mittekorrasolekut ja annab kasutajale kindlustunde, et kõik on korras.
“Vigade esinemisel oskab korstnapühkija mõned kõrvaldada või siis juhib tähelepanu parandamist vajavale tööle,” ütles ta.
Valmistootena müüdava kütteseadme, nagu keskküttekatla, kamina, pliidi või muu seadme tootja võib olla seadnud ka omapoolse sageduse toote hooldamiseks. “Sellisel juhul tuleb järgida tootega kaasas olevat juhist,” ütles Pihlamets.
Aktil on ka oluline roll tuleõnnetuste puhul. Kui kodu on kindlustatud ning kindlustus hakkab tuleohutusõnnetuse kahjusid korvama, annab akt kindlustunde kulude katmisel täiel määral.
Seega juba septembrist peab kõigil, kellel kodudes paiksed küttesüsteemid, olema kontrolli teostavale päästeametnikule esitada kutselise korstnapühkija poolt koostatud akt.
“Meie eesmärk ei ole trahviraha määrata, vaid oluline on ohutus,” ütles Pihlamets.
Vajadusel koostatakse ettekirjutus, millega pannakse omanikule kohustus tähtaja jooksul puudused kõrvaldada koos sunniraha hoiatusega. “Trahviraha maksmisest ei ole pääsu, kui tahmapõleng on juba toimunud,” lisas Kaljo Pihlamets.
Puhastamata küttekolde maksimaalne trahvimäär on kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411