Reede, september 11, 2015
 

Maaelu kolme ministri hallata

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Augusti viimasel laupäeval sai teoks 12. Hiiumaa külade kokkutulek, kus jutuks külaliikumise Kodukant edendamine.
Ühendus Kodukant Hiiumaa eestvedaja Ester Tammis tervitas oma avakõnes kokkutulnuid. Pärast lipu heiskamist sai sõna liikumise Kodukant Eesti esindaja Krista Habakukk.
Ta kutsus kokkutulnuid arutama ja kaasa rääkima, kuidas Eesti külaliikumist edendada, ja selgitas, et liikumine tegutseb kõigi maainimeste nimel.
Üks, mis tema arvates oluline, on tööhõive parandamine maapiirkondades. Habakukk leidis, et selleks oleks vaja nn pealinna seadust, mis paneks paika linna- ja maa­ettevõtlusele erisuse ja toetaks viimaseid.
Kes vastutab?
“Praegu on keeruline aeg ja raske aru saada, milline ministeerium võtab endale vastutuse selle üle, mis maal toimub,” nentis Habakukk.
Ta juhtis tähelepanu, et valitsus jaotas äsja maaelu teemad kolme erineva ministri haldusalasse. Kõik, mis puudutab riigihaldust ja omavalitsusi on rahandusministeeriumi hallata. Turvalisus, osaliselt ka regionaalprogrammid ja ettevõtlikkus maal on siseministeeriumi haldusalas ja maaelu üldiselt uue maaeluministeeriumi haldusalas.
Samuti on maaeluministeeriumi hallata mõned programmid, nagu näiteks “Noored maale”, kus Kodukant ennast neile partneriks pakub.
Habakukk märkis, et kohalike omavalitsuste võimekus kasutada Euroopa Liidu toetusi on erinev. Nii pole 11 Eesti omavalitsust üldse suutnud Euroopa Liidu toetusi oma piirkonda tuua. Enamasti on põhjuseks väga madal omafinantseeringu panustamise võimekus. “Leian, et ka neis omavalitsustes elavad inimesed on väärt neid hüvesid, mida suuremad piirkonnad endale rabavad,” ütles
Habakukk.
Tüürime juubeli poole
Tulemas on Eesti Vabariigi 100. sünnipäev ja Kodukant kutsub sellega seoses iga küla korraldama oma pidu, millega seda sündmust väärikalt tähistada. “Rõhuasetus ei ole sõnal pidu, vaid ettevõtmine, mis kasvatab kogukonnatunnet ja loob püsiväärtuse piirkonda,” selgitas Habakukk. “See ei pea olema ehitis, võib olla ka pühapaiga märkimine või fotonäitus,” lisas ta. Seevastu nii-öelda sisseostetud ettevõtmised pole tema sõnul oodatud.
Uus teema, millega Kodukant tegeleda kavatseb, on linna- ja maakogukondade koostöö. “Tahame arutada, kuidas saab aidata maapiirkonna väikeettevõtjaid, tekitada omavahel ostu ja müügi pesad,” selgitas ta ja soovitas rohkem väärtustada kodu­lähedasi tooteid ja tegevusi.
Veel üks Kodukandi tegevussuund on “Õppivast külast õpetavaks külaks”. “Lööme selja sirgu ja räägime, millised oskused ja teadmised on maainimestel, mis vääriksid edasiandmist või omavahel jagamist,” soovitas Habakukk.
Turvatunne kipub kaduma
Hiiumaa siseturvalisusest kõneles kokkutulnuile Aare Allik. Ta rääkis, et kohalikke elanikke kutsutakse üles turvalisusse ise panustama. “Palju me saame ise ära teha?” küsis Allik. “Kõike korraga lahendada ei saa, aga see, mis on ühes või teises piirkonnas põhiline probleem, tuleb hiidlastel endil välja sõeluda,” lisas ta.
Tema sõnul on siseturvalisuse valdkonna rahastamise raskuskese viidud mujale ja enam ei panda raha betooni, vaid inimestesse. Allik selgitas, et nüüd otsitakse konkreetseid inimesi või seltsinguid, mis tahaksid siseturvalisuse tagamiseks ise midagi ära teha. “Alles siis tuleb raha järgi,” lisas Allik. Ta kutsus teada andma, mis on saareelanike turvalisusega seotud mured.
Habakukk märkis, et turvalisuse teema algab naabrivalvest ja läheb pagulaspoliitikani välja, kuid varsti pole maapiirkondades enam inimesi, keda turvalisust tagama kaasata: “Ootus riigi poolt kogukonnale on läinud suureks, küladesse on aga jäänud põhiliselt eakad, naised ja lapsed.”
Tubala külaseltsi töö
Seekordse Hiiumaa külade päeva valmistas ette Tubala külaselts. Korraldajad pakkusid mitmekesist tegevust Tubala kiigeplatsile kogunenud sajakonnale huvilisele. Käidi kaemas läheduses asuvat Tubala keraamikaahju ja kuulamas Natalia Kuhi juttu. Maire Põldma saagis puutüvest kuju välja ja jagas tööpausidel huvilistele selgitusi. Kohal olid Vetsi Tall leiva ja suitsuliha ning Taterma taimeaed istikutega. Kes soovis, võis kohvi kõrvale maitsta koduseid küpsetisi ning osta kaasa kitsejuustu, mune, võid ja aiasaadusi või käsitööd. Päeva korraldamist toetas Kohaliku omaalgatuse programm. Järgmise, 13. saare külade kokkutulek peetakse Käina vallas.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411