Teisipäev, september 15, 2015
 

Liivaväljast kasvatatud iluaed

Kadi Kiiver
Emmaste valla Metsaääre talu Maie (68) ja Uno (73) Piili koduaed pälvis tänavu ühena kolmest Hiiumaa majapidamisest Vabariigi Presidendi tunnustuse.
Heakorrakonkursil “Eesti kaunis kodu 2015” tunnustatud Piili pere elab Emmastes kiriku lähedal. Tulija juhatab õige maja juurde maitsekalt kujundatud ja loodusesse sobitatud talunimeline viit. Männitüvede vahel looklevat rada mööda talu poole sõites kumab ees päikeseküllane hoov.
Allakirjutanule on aias teejuhiks perenaine Maie, kelle sõnul on ta abikaasa Unoga aeda kujundanud alates majaehituse algusest 1977. aastal. Pärandina saadud väike talumaja sai suurema mahu ja uue väljanägemise Jüri Kuusemetsa projekti järgi. Perenaise sõnul sai aia areng alguse õunapuude istutamisest.
“Siin polnud muud kui liiv, muld on kõik õue peale juurde veetud,” selgitab Maie majaesisel seistes. Sauna poolt kostab mängiv raadio ja heki vahelt vilksatab peremees Uno, kes parasjagu labidaga köögiviljamaal korda loob.
Maie räägib, et on jõudnud ikka, et mida vähem nokitsemist aed vajab, seda parem. Seega on aias rohkem püsikuid ja vähem üheaastaseid taimi. Enamus näha olevaid suvikuid külvavat end aias ise – näiteks ilutsevad praegu maja ukseesises roosipeenras leeksalveid.
Erilisi taimi pole Maie aeda toonud, ütleb, et need on liiga pepsid ja vajavad rohkem hoolt. Ta imestab nende perenaiste üle, kes koduaeda paljude amplitega ehivad: “Neid kasta kaks korda päevas ja ikka kuivavad kätte ära!”
Maja ees kõrguvad tugiraamil roniroosid Flammentanz. Täies õiteilus on need perenaise sõnul jaanipäeva paiku aga üksikuid õisi leidus veel praegugi. Nende rooside eest pidas Maie pojaga maha väikese vaidlusegi. Maja fassaadi uuendamisel tahtis poeg neid välja juurida, kuid ema oli teist meelt.
Maja kõrval on pikk püsikupeenar, kus aukohal eelmise perenaise ajast aias elavad aastakümnete vanused pojengipõõsad. Praegu pakkusid peenras õiteilu jorjenid. Nende juurikate igasügisest ülesvõtmist ja kevadist mahapanekut Maie liialt tülikaks ei pea. Ta leiab, et sügisene aed jääks daaliateta liialt tühjaks.
Maja seina ääres kasvab valgeviljaline viinapuu, mis paljude marjakobaratega kaetud. “Peaks nad valmis ka saama,” õhkas perenaine kaheldes, kuna tänavusuvine jahedus jättis puu kasvuaja alguse hiliseks. Ta räägib, et tegu on külmakindla viinapuusordiga, mille oksi ta talveks maha ei painuta ega pane ka katet peale.
Puuvilja-marjaaias püüavad pilku õunapuude valendavad tüved. Nende valgendamine on peremehe igakevadine töö. Ka viljapuude kujundamisse Maie ei sekku – see on Uno pärusmaa. Puudealused on viljadest ilusti puhtaks korjatud. Maie ütleb, et see on hädavajadus, sest muidu on kährikud kohe õue peal ubinaid nosimas.
Majaga täisnurga all paikneva sauna nurgal kasvab dekoratiivne valge akaatsia [harilik robiinia – toim]. Puu tipuokstel rippusid üksikud valged õiekobarad, paraku sedavõrd kõrgel, et nende lummavat aroomi nautida ei õnnestunud. Maie sõnul puu oma peamisel õitseajal juunis tänavu ei õitsenudki.
Lõppevale suvele tagasi vaadates nentis perenaine, et sellist kuivust pole enne olnud – majaesine muruplats oli roheluse asemel täitsa pruun. “Õue tulla ei tahtnudki, selline tunne oli nagu astuks kõrbesse,” kirjeldas ta kesksuviseid emotsioone. Nüüdseks on rohelus taastunud.
Maie sõnul sai saunaesine väikese veesilmaga peenar suve jooksul tütre käe all laienduse ja näeb võrreldes juunikuiste konkursifotodega välja uutmoodi. Praegu on seal suurimaks pilgupüüdjaks koonlakujuliste, veidi roosakate õisikutega hortensia.
Eeshoovi eraldab majandusõuest mõõdukalt inimkõrguseks pügatud arooniahekk. Selle lõunapoolsel küljel nautisid päikesepaistet suvikõrvitsad. Samas oli koht gladioolidele. Maie sõnul sai nende õitseaeg sel aastal tavapärast rutem läbi – tavaliselt on nad täies ilus siis kui lapsed kooli lähevad.
Hekist köögiviljamaa poole jääb pererahva joogivee kaev, mille rakke on peremees oma äranägemise järgi kividest ladunud. Maie sõnul pole salvkaev, kust pump võtab vee ka tubase veevärgi tarbeks, seni kordagi tühjaks saanud. Kord kui tarviduse pärast kaev õhtul tühjaks pumbati, oli see hommikuks taas vett täis.
Sauna taha jäävad kaks kasvuhoonet, kus punetavad praegu tomatid, ning tiik, kust pumbatakse kogu vajaminev kastmisvesi. Köögiviljamaa on suures osas juba saagist koristatud ja maa läbi kaevatud. Vaid majapoolses maaservas on veel rohelust, mida pakuvad raamile ja võrgule toestatud lattoad.
Aia männitukapoolsesse varjulisemasse ossa jalutades räägib perenaine Maie, et aed on kujunenud koos majapidamisega aastakümnete jooksul ning nii mõnigi taim on selle aja jooksul kohta vahetanud. Nii näiteks sai alles tänavu uue koha mõrsjaroos, mis kasvab nüüd maja ja keldri vahelise metsviinapuuga kujundatud elustara ääres.
Keldrimägi on kujundatud mitmeotstarbelisena. Künka käidavamasse-nähtavamasse serva on rajatud kiviktaimla. Keldri tagant leiab uudishimulik silm suitsuahju koos õdusa istepingiga. Maja poole, kohe keldriukse kõrvale, jääb Metsaääre talu pererahva õuepuhkuse pesa. Siin on õdus kaminanurk, mida ehivad kõiksugu metsast ja mere äärest leitud esemed.
Lastelastele leidub hoovil tegevust kaminanurga kõrval mändide vilus. Siia on püstitatud erinevad rippumise ja ronimise atraktsioonid, kiikujaid ootab puuhobu-vedrukiik ja köiskiik. Täna mängunurk vaikib aga saab elu sisse kui lapsed peredega külas käimas. Maie ja Uno Piil on üles kasvatanud kolm last ja nad on vanavanemateks kuuele lapselapsele.
Perenaise ja peremehe ühispildiks ligi kutsutud Uno ütleb, et kätetöö on see, mis neist järgi jääb, sestap kõnelgu aed iseenda eest.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411