Reede, september 4, 2015
 

Kes mängib malet, kes tamkat

Harda Roosna | Hiiu Leht
Lauka kooli direktor Märt Rannast püüab mängida malet, aga need reeglid ei kehti kui vastasmängijal on käsil tamka – Hiiu vallavalitsus on koolide liitmise tuhinas unustanud seadused ja head tavad.
Vallavanem Georg Linkov saatis 26. augustil Lauka põhikooli direktorile Märt
Rannastile skandaalse kirja, milles ta oma volitusi ületades keelas veel ametisoleval koolijuhil 1. septembri aktust korraldada ja kõnet pidada.
See tõi kaasa kogukonna pahameele. Mitu koolieelsel kogunemisel osalenud õpetajat ütlesid, et õpetajate omavahelistes aruteludes oli see peateema.
Esmaspäeval korraldasid külaseltsid Lauka koolimajas koosoleku Lauka kooli iseseisvana jätkamise toetuseks. Vastavaisulisele pöördumisele koguti 104 allkirja. Koos varem kogutud 283 toetusallkirjaga anti need järgmisel päeval üle Hiiu vallavolikogu esimehele Jaanus Valgule.
Põhjus, miks koolijuht vallavanemale teele ette jäi, oli see, et Rannast täitis kooli hoolekogu, õpetajate, lapsevanemate ja kogukonna otsust, ega soostunud kahe kooli liitumist sisse kirjutama Lauka kooli arengukavasse.
Suur Peeter vs. Väike Peeter
Koosolekule kogunenud leidsid, et Kõrgessaare kant on Kärdla linnaga ühinedes petta saanud.
Ainus koosolekul osalenud vallavolikogu liige, Artur Valk meenutas kahe omavalitsuse ühinemisläbirääkimisi, kui oli juttu ka sellest, et Lauka koolile peab lisaraha leidma – summa, millest tollal juttu, oli  30 000 eurot aastas.
Valk tuletas meelde, et enne liitumist oli Kõrgessaare valla laenukoormus ühe kodaniku kohta üle kahe korra väiksem kui Kärdlas.
Valk juhtis tähelepanu, et Hiiu vald maksab sel aastal 350 000 eurot, järgmisel aastal isegi 450 000 eurot Kärdla sadama ehitusvõlga.
“Meid selle otsuse juures polnud, kas sadamat on vaja või ei ole, aga nüüd maksame me solidaarselt seda võlga. Meid on alla kolmandiku Hiiu valla rahvast, järelikult maksavad Kõrgessaare piirkonna maksumaksjad aastas kusagil 100 000 eurot sellest võlast. See on oluliselt suurem summa kui see toetus, mis tuleks maksta meie koolile juurde, et kool toimiks;” arvutas Valk.
Ühinemislepingut ei täideta
Kahe omavalitsuse ühinemislepingus on kirjas, et Hiiu vallas on Lauka põhikool, lasteaed Vigri, Kõrgessaare vaba aja keskus, Kõrgessaare raamatukogu jt. Praeguseks on kõik need liidetud Kärdla asutustega, komistuskiviks sai Lauka kool.
Artur Valk juhtis tähelepanu, et muudatused, mis käsitlesid Kõrgessaare asutuste liitmist Kärdla omadega, tehti Hiiu valla arengukavasse viimasel hetkel ja avalikkusega arutamata – 1. oktoobril tulid muudatusettepanekud ja 18. oktoobril võeti muudetud arengukava vastu.
“See tähendas, et meie asutused liideti Kärdla omadega ja Kõrgessaare valla maadele ei jäänud ühtegi. Jäid õppekohad, tegutsemiskohad ja mis iganes kohad – see tähendab, et siin ei otsustata enam mitte midagi,” ütles Artur Valk.
Kuigi ühinemislepingus on kirjas, et juhul kui ühinevate omavalitsusüksuste õigusaktid on vastuolus ühinemislepinguga, kohaldatakse viimast, hakkasid Hiiu vallavolikogu ja -valitsus kibekähku arengukava ellu viima.
Volikogu otsust pole
Vallavanem ongi oma tegemisi õigustanud argumendiga, et koole liites täidab ta Hiiu valla arengukavas seatud eesmärke.
Samas polnud arengukavas sõnagi selle kohta, et kunagi asutatakse Hiiu valla põhikool. On vaid lause: “viiakse ühise juhtimise alla 1.09.2016”. Sellele vastuolule juhtis tähelepanu ka Rannast, kes ütles, et Lauka kooli arengukavasse ei saa sisse kirjutada asju, mida olemaski pole.
Nüüd siis on vallavolikogu algatanud arengukava muudatuse, kuid see saab puudutada järgmist, mitte käesolevat õppeaastat.
Koosolekul osalenud Elge Härma, kes aastaid juhtis Kärdla linna sotsiaalosakonda, ütles, et selleks, et koole liita või luua uus kool, peaks olema vallavolikogu otsus. Otsusest tuleb teavitada kõiki lapsevanemaid, ministeeriumit, maavalitsust ja kõigil osapooltel on õigus seda vaidlustada. Sellist otsust aga ei ole siiani. “Volikogu määruseid ei saa vallakodanikud vaidlustada, aga otsuseid on õigus vaidlustada,” lisas Elge Härma.
Ka ei olnud 2013. aasta kohaliku omavalitsuste valimistel kummagi Hiiu vallas praegu võimulolija, ei IRLi ega Üks Hiiumaa valimislubadustes kirjas, et kahe ühinenud valla asutused on kavas liita.
“Nüüd öeldakse iga asja kohta – elu muutub, otsused vajavad muutmist ja igale küsimusele vastatakse – meie arvame, et nii on parem,” nentis Artur Valk.
Ei järginud töölepinguseadust
10. juunil sai Rannast vallavalitsuselt vallavanem Georg Linkovi allkirjaga paberi, mida vallavanem pidas koondamisteateks, kuid töövaidluskomisjon mitte.
Sellest hoolimata teatas Linkov oma 26. augusti kirjas, et Hiiu vallavalitsuse 10. juuni 2015 korraldus nr 245 on jõus ja töövaidluskomisjoni otsus ei jõustugi, kuna vald pöördub kohtusse.
Vallavanem ja/või vallavalitsus ei hoolinud töövaidluskomisjoni otsusest, et Rannasti koondamine oli õigustühine nii sellepärast, et talle ei pakutud allesjäävat 0,25 ametikohta, kui sellepärast, et 10. juuni kirja puhul polnud tegemist koondamisteatega töölepinguseaduse mõistes.
Oma 10. juuni korralduses selgitab Hiiu vallavalitsus Georg Linkovi isikus, et vallavalitsus vähendas Kärdla ühisgümnaasiumi direktori ametikohta 0,75le ja Lauka põhikooli direktori ametikoha 0,25le.
Selle aritmeetilise tehte tulemusel jäi alles vaid üks koolijuhi töökoht, mida võrdse kohtlemise printsiipi rikkudes pakuti vaid Kärdla ühisgümnaasiumi direktorile Ivo Eesmaale.
Ületasid oma pädevust
Selgub, et neid muudatusi Kärdla ja Lauka kooli töötajate koosseisus tehes on vallavalitsus oma volitusi ületanud.
Haridus- ja teaduministeeriumi õigusosakonna jurist Indrek Kilk selgitas, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lõikest 2 tulenevalt kinnitab koolitöötajate koosseisu kooli direktor, tehes seda kooli pidaja kehtestatud korras. “Seega saab seaduse kohaselt kinnitajaks olla vaid kooli direktor, mitte aga vallavalitsus või -volikogu,” ütles Kilk.
Veel lisas jurist, et kooli pidaja, kelleks põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevalt on vald või linn, keda esindab esimeses järjekorras valla- või linnavolikogu või vastava volituse olemasolul valla- või linnavalitsus, saab vaid kehtestada korra, kuidas kinnitamine täpsemalt selles konkreetses vallas või linnas toimub.
Veel enam, vallavalitsusele ei saa seaduse kohaselt sellist ülesannet nagu kooli töötajate koosseisu kinnitamine isegi delegeerida, kuna see on seadusega juba antud kooli direktorile. “Valla- või linnavolikogu ei saa seadust eirata ja anda sellist volitust,” kinnitas Kilk.
Skeemitamist heaks ei kiida
Kuigi koolitöötajate miinimumkoosseisu riik enam ei määra, tekitab küsimusi kui kooli direktori ametikoht on väiksem kui täiskoormusega töökoht, nentis Kilk.
“0,25 koormuse puhul töötab direktor sellisel juhul, kui iga päev esmaspäevast reedeni on tööpäev, kaks tundi päevas. Jääb arusaamatuks: kas direktor viibib sellisel juhul töökohal näiteks kella kaheksast kümneni ja läheb seejärel koju puhkama, kuna tööpäev on läbi?” küsis Kilk. “Ei ole kuidagi võimalik omalt poolt kiita heaks sellist skeemitamist, et kunstlikult viiakse töötajate koormused alla, kuid tegelikult töötavad inimesed iga päev siiski tasuta edasi tegeliku tööpäeva lõpuni.”
Hiiu Leht saatis vallavanem Georg Linkovile ja vallasekretär Marin Vallikivile järelpärimise: millise volitusnormi alusel tegi vallavalitsus struktuurimuudatused valla hallatavate Kärdla ühisgümnaasiumi ja Lauka põhikooli töötajate koosseisus? Lehe trükkimineku ajaks vastust veel ei tulnud.
Kolm isamaalist kõnet
Lauka koolis oli enne 1. septembrit ärev aeg – helistas valla haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Tiia Liibert ja nõudis kooli avaaktuse kava. Esimest korda kooli ajaloos.
Siis helistas Kärdla ühisgümnaasiumi direktor Ivo Eesmaa ja teatas, et tahab tulla 1. septembri koolialguse kõnet pidama tulla. “Kui tahad ennast lolliks teha, siis tule,” oli vastus. Ivo Eesmaa ei tulnud.
Tuli vallavanem Georg Linkov. Koos abikaasaga. Ja andis kõigile teada, et kuigi ta eelmisel päeval Lauka kooli toetuseks korraldatud koosolekul ei osalenud, teab ta kes osalesid, kes korraldasid ja kes mida ütles.
Rahvakoosoleku filmis üles Tenno Telvik, kes uudise tegemise asemel lindi Linkovi kätte toimetas.
“Ma pean tunnistama, et siin ei ole väga mugav täna teie ees seista, sest palju pinget on õhus,” ütles Linkov rahvale. “Ja tegelikult mul ongi hea võimalus vabandada kõigi nende inimeste ees, kellele vallavalitsus ja mina oleme meelehärmi valmistanud,” lisas ta. Muuhulgas tänas ja tunnustas ta Märt Rannastit tehtud töö eest ja soovis edu edaspidiseks.
Samal päeval saatis ta kooli­juhile päev varem valmis kirjutatud koondamisteate, milles seisab, et Hiiu valla töösuhe Märt Rannastiga on lõpetatud 31. augustist.
Kooliaasta avaaktusel oli ka Märt Rannast, kes koolijuhina seisis koolipere ees 17. korda, pidas oma keelatud kõne ega rääkinud selles sõnagi pingetest, mis Lauka kooliperet viimastel kuudel räsinud.
Sest 1. september peab jääma lastele, oli tema põhjendus.

Lauka kooli direktor Märt Rannast püüab mängida malet, aga need reeglid ei kehti kui vastasmängijal on käsil tamka – Hiiu vallavalitsus on koolide liitmise tuhinas unustanud seadused ja head tavad.
HARDA ROOSNA
harda.roosna@hiiuleht.ee
Vallavanem Georg Linkov saatis 26. augustil Lauka põhikooli direktorile Märt
Rannastile skandaalse kirja, milles ta oma volitusi ületades keelas veel ametisoleval koolijuhil 1. septembri aktust korraldada ja kõnet pidada.
See tõi kaasa kogukonna pahameele. Mitu koolieelsel kogunemisel osalenud õpetajat ütlesid, et õpetajate omavahelistes aruteludes oli see peateema.
Esmaspäeval korraldasid külaseltsid Lauka koolimajas koosoleku Lauka kooli iseseisvana jätkamise toetuseks. Vastavaisulisele pöördumisele koguti 104 allkirja. Koos varem kogutud 283 toetusallkirjaga anti need järgmisel päeval üle Hiiu vallavolikogu esimehele Jaanus Valgule.
Põhjus, miks koolijuht vallavanemale teele ette jäi, oli see, et Rannast täitis kooli hoolekogu, õpetajate, lapsevanemate ja kogukonna otsust, ega soostunud kahe kooli liitumist sisse kirjutama Lauka kooli arengukavasse.
Suur Peeter
vs. Väike Peeter
Koosolekule kogunenud leidsid, et Kõrgessaare kant on Kärdla linnaga ühinedes petta saanud.
Ainus koosolekul osalenud vallavolikogu liige, Artur Valk meenutas kahe omavalitsuse ühinemisläbirääkimisi, kui oli juttu ka sellest, et Lauka koolile peab lisaraha leidma – summa, millest tollal juttu, oli  30 000 eurot aastas.
Valk tuletas meelde, et enne liitumist oli Kõrgessaare valla laenukoormus ühe kodaniku kohta üle kahe korra väiksem kui Kärdlas.
Valk juhtis tähelepanu, et Hiiu vald maksab sel aastal 350 000 eurot, järgmisel aastal isegi 450 000 eurot Kärdla sadama ehitusvõlga.
“Meid selle otsuse juures polnud, kas sadamat on vaja või ei ole, aga nüüd maksame me solidaarselt seda võlga. Meid on alla kolmandiku Hiiu valla rahvast, järelikult maksavad Kõrgessaare piirkonna maksumaksjad aastas kusagil 100 000 eurot sellest võlast. See on oluliselt suurem summa kui see toetus, mis tuleks maksta meie koolile juurde, et kool toimiks;” arvutas Valk.
Ühinemislepingut
ei täideta
Kahe omavalitsuse ühinemislepingus on kirjas, et Hiiu vallas on Lauka põhikool, lasteaed Vigri, Kõrgessaare vaba aja keskus, Kõrgessaare raamatukogu jt. Praeguseks on kõik need liidetud Kärdla asutustega, komistuskiviks sai Lauka kool.
Artur Valk juhtis tähelepanu, et muudatused, mis käsitlesid Kõrgessaare asutuste liitmist Kärdla omadega, tehti Hiiu valla arengukavasse viimasel hetkel ja avalikkusega arutamata – 1. oktoobril tulid muudatusettepanekud ja
18. oktoobril võeti muudetud arengukava vastu.
“See tähendas, et meie asutused liideti Kärdla omadega ja Kõrgessaare valla maadele ei jäänud ühtegi. Jäid õppekohad, tegutsemiskohad ja mis iganes kohad – see tähendab, et siin ei otsustata enam mitte midagi,” ütles Artur Valk.
Kuigi ühinemislepingus on kirjas, et juhul kui ühinevate omavalitsusüksuste õigusaktid on vastuolus ühinemislepinguga, kohaldatakse viimast, hakkasid Hiiu vallavolikogu ja -valitsus kibekähku arengukava ellu viima.
Volikogu otsust pole
Vallavanem ongi oma tegemisi õigustanud argumendiga, et koole liites täidab ta Hiiu valla arengukavas seatud eesmärke.
Samas polnud arengukavas sõnagi selle kohta, et kunagi asutatakse Hiiu valla põhikool. On vaid lause: “viiakse ühise juhtimise alla 1.09.2016”. Sellele vastuolule juhtis tähelepanu ka Rannast, kes ütles, et Lauka kooli arengukavasse ei saa sisse kirjutada asju, mida olemaski pole.
Nüüd siis on vallavolikogu algatanud arengukava muudatuse, kuid see saab puudutada järgmist, mitte käesolevat õppeaastat.
Koosolekul osalenud Elge Härma, kes aastaid juhtis Kärdla linna sotsiaalosakonda, ütles, et selleks, et koole liita või luua uus kool, peaks olema vallavolikogu otsus. Otsusest tuleb teavitada kõiki lapsevanemaid, ministeeriumit, maavalitsust ja kõigil osapooltel on õigus seda vaidlustada. Sellist otsust aga ei ole siiani. “Volikogu määruseid ei saa vallakodanikud vaidlustada, aga otsuseid on õigus vaidlustada,” lisas Elge Härma.
Ka ei olnud 2013. aasta kohaliku omavalitsuste valimistel kummagi Hiiu vallas praegu võimulolija, ei IRLi ega Üks Hiiumaa valimislubadustes kirjas, et kahe ühinenud valla asutused on kavas liita.
“Nüüd öeldakse iga asja kohta – elu muutub, otsused vajavad muutmist ja igale küsimusele vastatakse – meie arvame, et nii on parem,” nentis Artur Valk.
Ei järginud
töölepinguseadust
10. juunil sai Rannast vallavalitsuselt vallavanem Georg Linkovi allkirjaga paberi, mida vallavanem pidas koondamisteateks, kuid töövaidluskomisjon mitte.
Sellest hoolimata teatas Linkov oma 26. augusti kirjas, et Hiiu vallavalitsuse 10. juuni 2015 korraldus nr 245 on jõus ja töövaidluskomisjoni otsus ei jõustugi, kuna vald pöördub kohtusse.
Vallavanem ja/või vallavalitsus ei hoolinud töövaidluskomisjoni otsusest, et Rannasti koondamine oli õigustühine nii sellepärast, et talle ei pakutud allesjäävat 0,25 ametikohta, kui sellepärast, et 10. juuni kirja puhul polnud tegemist koondamisteatega töölepinguseaduse mõistes.
Oma 10. juuni korralduses selgitab Hiiu vallavalitsus Georg Linkovi isikus, et vallavalitsus vähendas Kärdla ühisgümnaasiumi direktori ametikohta 0,75le ja Lauka põhikooli direktori ametikoha 0,25le.
Selle aritmeetilise tehte tulemusel jäi alles vaid üks koolijuhi töökoht, mida võrdse kohtlemise printsiipi rikkudes pakuti vaid Kärdla ühisgümnaasiumi direktorile Ivo Eesmaale.
Ületasid oma pädevust
Selgub, et neid muudatusi Kärdla ja Lauka kooli töötajate koosseisus tehes on vallavalitsus oma volitusi ületanud.
Haridus- ja teaduministeeriumi õigusosakonna jurist Indrek Kilk selgitas, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lõikest 2 tulenevalt kinnitab koolitöötajate koosseisu kooli direktor, tehes seda kooli pidaja kehtestatud korras. “Seega saab seaduse kohaselt kinnitajaks olla vaid kooli direktor, mitte aga vallavalitsus või -volikogu,” ütles Kilk.
Veel lisas jurist, et kooli pidaja, kelleks põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevalt on vald või linn, keda esindab esimeses järjekorras valla- või linnavolikogu või vastava volituse olemasolul valla- või linnavalitsus, saab vaid kehtestada korra, kuidas kinnitamine täpsemalt selles konkreetses vallas või linnas toimub.
Veel enam, vallavalitsusele ei saa seaduse kohaselt sellist ülesannet nagu kooli töötajate koosseisu kinnitamine isegi delegeerida, kuna see on seadusega juba antud kooli direktorile. “Valla- või linnavolikogu ei saa seadust eirata ja anda sellist volitust,” kinnitas Kilk.
Skeemitamist
heaks ei kiida
Kuigi koolitöötajate miinimumkoosseisu riik enam ei määra, tekitab küsimusi kui kooli direktori ametikoht on väiksem kui täiskoormusega töökoht, nentis Kilk.
“0,25 koormuse puhul töötab direktor sellisel juhul, kui iga päev esmaspäevast reedeni on tööpäev, kaks tundi päevas. Jääb arusaamatuks: kas direktor viibib sellisel juhul töökohal näiteks kella kaheksast kümneni ja läheb seejärel koju puhkama, kuna tööpäev on läbi?” küsis Kilk. “Ei ole kuidagi võimalik omalt poolt kiita heaks sellist skeemitamist, et kunstlikult viiakse töötajate koormused alla, kuid tegelikult töötavad inimesed iga päev siiski tasuta edasi tegeliku tööpäeva lõpuni.”
Hiiu Leht saatis vallavanem Georg Linkovile ja vallasekretär Marin Vallikivile järelpärimise: millise volitusnormi alusel tegi vallavalitsus struktuurimuudatused valla hallatavate Kärdla ühisgümnaasiumi ja Lauka põhikooli töötajate koosseisus? Lehe trükkimineku ajaks vastust veel ei tulnud.
Kolm isamaalist kõnet
Lauka koolis oli enne 1. septembrit ärev aeg – helistas valla haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Tiia Liibert ja nõudis kooli avaaktuse kava. Esimest korda kooli ajaloos.
Siis helistas Kärdla ühisgümnaasiumi direktor Ivo Eesmaa ja teatas, et tahab tulla 1. septembri koolialguse kõnet pidama tulla. “Kui tahad ennast lolliks teha, siis tule,” oli vastus. Ivo Eesmaa ei tulnud.
Tuli vallavanem Georg
Linkov. Koos abikaasaga. Ja andis kõigile teada, et kuigi ta eelmisel päeval Lauka kooli toetuseks korraldatud koosolekul ei osalenud, teab ta kes osalesid, kes korraldasid ja kes mida ütles.
Rahvakoosoleku filmis üles Tenno Telvik, kes uudise tegemise asemel lindi Linkovi kätte toimetas.
“Ma pean tunnistama, et siin ei ole väga mugav täna teie ees seista, sest palju pinget on õhus,” ütles Linkov rahvale. “Ja tegelikult mul ongi hea võimalus vabandada kõigi nende inimeste ees, kellele vallavalitsus ja mina oleme meelehärmi valmistanud,” lisas ta. Muuhulgas tänas ja tunnustas ta Märt Rannastit tehtud töö eest ja soovis edu edaspidiseks.
Samal päeval saatis ta kooli­juhile päev varem valmis kirjutatud koondamisteate, milles seisab, et Hiiu valla töösuhe Märt Rannastiga on lõpetatud 31. augustist.
Kooliaasta avaaktusel oli ka Märt Rannast, kes koolijuhina seisis koolipere ees 17. korda, pidas oma keelatud kõne ega rääkinud selles sõnagi pingetest, mis Lauka kooliperet viimastel kuudel räsinud.
Sest 1. september peab jääma lastele, oli tema põhjendus.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411