Teisipäev, september 8, 2015
 

Kapitalist ja Sotsjalist ehk juhtumine elust enesest

Käisin siin mina millagi mandrel tütretütre Ulla peret vaatamas. Siis ühel varahommikul läksin alevis vara busset ootama. Ulla küll pakkus, et viib autoga ära, a’ no misse natust komberdada oli, ilus suise päeva algus ja…
Mõni inime kogunes. Üks naesterahvas teisele, et näh, sa ka laubal lähed tööle. Too naeris vasta, et jah, eks ta ole, kunagi teind töö afist inimese, a’ nüüd tundub, et teeb jälle inimesest afi tagase. Kolmas naene tuli ka ja kurtis, et alate kui tema täpseste tuleb, siis jääb busse hiljaks või ei tule ültse.
Sedakorda ei jäänd hiljaks, tuli täpseste. Muusias kobisivad piale kaks hallinevat parimas ias härrat. Ühel laigulistest püksidest miski relva moodu junn välja punnitamas. Ise seletas juba bussepiatuses üle alevi kõva häälega pagulaste kriisist. Teine oli tasase häälega ja viisakaste suises heledas kuues. Busses istusivad nemad otse mu ette. Terve tee kärkis see laigulises püksis mees üle busse: asi on nii, ma ütlen! Teise vaiksemat juttu ma’i kuuld hiaste. Ain’t niipalju, et üritas Eesti elu murekohtadele viidata. Mõttes nimetasin ta Sotsjalistiks. Mureteema aga valas ain’t õli tulle. Kaitseliidumees, keda ma mõttes Kapitalistiks kutsuma hakkasin, põrutas, et hoopiske liiga hiaste elame, liiga mugavad oleme! Tema on ettevõttja ja tiab küll neid asjasi. Olin varahommikust veel uimane, ei jäänd meelde kõik see jutt. A’ jah, et pole need Vene sanksjoonid midagi mõjund, kas on ükski kalavabrik pankrotti läind või muu asi? Pidin juba sekkuma. Uudised ju ometigi räägivad, kuda lehmakasvatajatel ja teistel on raskusi. Hiad Eesti tõukarja on hakatud juba tapale viima, sest et neid ei tasu enam pidada.
Siis kiitis kapitalist Laari aega. Et vale puha, et Laar Eesti põllamajanduse orki ajas, turg pani ise asjad paika ja maa elu kärinal ümber tegemine lihtsalt pidigi juhtuma. Ma’i kuuld, mis Sotsjalist sllepiale ütles, a’ endale tuli meelde Leedu näide. Sial ei lõhutud ühis majandisi kohe laiale nigust Eestis ja põllamajandus oli tegelt Eestist aastaid hiljem parema järje pial. Mul on siuke mulje jäänd, et paljudele Eesti põllapidajatele tuli Euroliit nigust õnnistus. Hakkasived toetusi saama, mis seni siukses mahus puudusivad. Ehkki Eesti põllamees Saksa ja teiste põllameestega võrreldes miskipärast jätkuvaste vähem toetusi saab, kuigi siin ju karm põhjamaa ja raskem on lõunamaa põllandusega võistelda.
Kapitalist jätkas kõval häälel kiitmist, et näidaku talle üks nälgiv eestlane, elu Eestis on täieste hia! Aga rahva Soome välja rändamine? – küsisin ma mõttes. Ja siis ma’i pidand enam vasta. Ütlesin sekka, et teitel siin mandrel võib ju elu lill olla, a’ nää Hiiumaal muutub inimeste ära vool küll varste kriitiliseks. Üllataval kombel vastas Kapitalist, et jah, Hiiumaa on saareline erand, riik piaks abi programmisi tegema või muud siukest. A’ vat asi selles ongi, et riik teeb pigem ain’t lollusi. Lugesin näituseks lehest, kuda Ruhnu saarel inimesed oma lehmasi-pullisi ise tappa ei tohi, sest et see polevat hügjeeniline. Aga vedu üle mere Saaremaale tapamajasse on seitsekümmend versta ja seega nii mõttetult kallis, et mingist kasumist ära unistagi. No kas pole riik tebiilseid siadusi vorpind? See oleks sama, kui Eestist piaks loomad üle mere Soomesse tapale loksutama. Apsurdi tipp. Tegeldakse koguse aeg miskite liba asjadega.
Linna jõudes soovis Kapitalist väljudes mulle lahkeste hiad päeva. Ja järgmiseks sain ma Sotsjalisti omale jutu kaaslaseks. Bussejaamaski jäi pikalt-laialt seletama. Ma pian ennast mõõdukaks inimeseks, a’ sel mehel oli oskus jutukaaslast kudagi ülesse kruttida. Esteks tähendas, et Kapitalist kippus varemalt svipsis piaga üle alevi paugutama. Nüüd hia, saab Kaitseliidus ennast välja elada. “Et nad ka viitsivad,” kehitas ta õlgasi. Ma selle piale, et tore ju on, kui on ka selliseid, kes siukseid asjasi nigust Kaitseliit teha viitsivad.
Siis rääkis Sotsjalist Eesti vaesusest. Ta on “Kodutunde” vaataja. Noh, see saade telekast, kus puuduses inimestele ehitatakse uus köök või tuba. Ja hakkas ülemäära Vene aega taga kiitma. Ma’i pidand vasta ja arvasin, et ega see nõukaliit nii kuldne vast ikka kah pold. Ju sial Peipsi taga elujärg meitest nigelam oli ja meite parem elujärg pold mitte tänu nõukaliidule, vaid sellest hoolimatta.
Siis kurtis Sotsjalist mõttetult tiirutavate NATO lennukite müra üle ja oli kindel, et ei see NATO meitele appi tule, kui Putin Eesti ära otsustab vallutada. “Ma tahaks näha, kesse läheks idapiirile kahuri lihaks,” mõtiskles ta.
Tjah, see nõme sõda. Ütlesin, et inimene on üks mõttetu loll loom, ei sa kohe mitte rahus elatud, ja tuntsin, et ei viitsi hommiku vara sihukestel rasketel teemadel jahuda. A’ Sotsjalist ei mõteldki veel lõpetada. Kui ta kaude justkui Putinisse miskise toetusega suhtus, siis ei pidand ma vasta ja käratasin, et hullumajasse piaks selle mõrtsuka pistma! Lase mängib sial hullu särgis isakest tsaari edase. Millist kahju see olevus toob Venemaale! Venemaa piaks hoopis Euroopaga liidus olema, mitte sellest libavaenlast tegema. Oht Venemaale on hoopiske Hiina, Kaug-Ida hiinastub ükskord nigustnii ära.
Järsku tuli mulle vägagi tunne, nigust oleks see kõik kunagi juba old. Noh, sügaval nõukaajal olivad ju provokaatorid ehk koputajad. Aeti inime oma suunava jutuga riigi ja riigi isakeste vastast juttu ajama ja pärast oli paksu pahandust. Loodetavaste ei tule enam siukseid aegasi tagase. Loodetavaste jääb Venemaa Peipsi taha. Loodetavaste pold see Sotsjalist miski hingelt koputaja. A’ päris normis mees ta kah pold. Liaks Putinile tema lausa tunnustas Hitlerit, et too pani Saksa majanduse käima. Tule taevas appi! Käima milleks? Ain’t tebiilse kasutu sõja tarvis.
Oh kui imelikkusi inimesi on ilma pial. Eks igal ühel ole oma kiiks. Nii kaua kui on vabadus ja oma mõtete eest karistada ei saa, on huvitav kuulata ja vestlust arendada. A’ selleks hommikuks olivad need kaks äärmuslast mulle natust liig.
Küll oli hia ära mere taha kottu saada. Kodu oli tilli lõhna täis ja puha, eit oli just rammusa lihapalli supi valmis saand. Oma peenra värske tilliga. Jajah, need inimlised väiksed rõõmud.

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411