Teisipäev, september 15, 2015
 

Hunditeemaline ümarlaud tuleb kokku

Toivo Lepik
Huntide käitumine Hiiu saarel on sel aastal läinud nii jultunuks, et omavalitsusjuhid nõudsid maavanemalt hunditeemalise ümarlaua kokkukutsumist.
Hiiu maavanem Riho Rahuoja korraldab reedel, 18. septembril algusega kell 12 Hiiu maavalitsuse saalis ümarlaua, kus teemaks huntide arvukuse kiire tõus saarel ja nende tekitatud kahjud.
Maavanemale tegi ümarlaua kokkukutsumiseks ettepaneku Hiiumaa omavalitsuste liit, mille liikmed teemat arutasid ja probleemi tõsidusele tähelepanu juhtisid.
“Loodan, et saame otseallikatest täpsemat infot,” sõnastas maavanem ühe eesmärgi. “Ümarlauda ette valmistades olen aru saanud, et erinevate inimeste kasutuses on erinev info ning asjadest on väga erinevalt aru saadud.”
Maavanem leiab, et just seepärast on oluline, et jahimehed, keskkonnaameti ja keskkonnaagentuuri töötajad ning loomapidajad saaksid ühe laua taga kokku, et üksteisele küsimusi esitada, oma seisukohad välja öelda ja arutada, millised oleksid kõige paremad lahendused Hiiumaa jaoks.
Maavanem ütles, et talle tundub juba praegu nagu oleks keskkonnaameti ja keskkonnaagentuuri selleteemalistes väljaütlemistes möödarääkimisi.
Taluvuspiir ületatud
Mullu veebruaris Hiiumaal seiret teinud hundiuurijad väitsid, et saarel elab vaid neli hunti, jahimehed, et 10–20 isendit.
Tänavu on Hiiumaa jahimeeste seltsi liikmete poolt kindlaks tehtud, et Hiiumaal on vähemalt kaks pesakonda hunte. Leluselja jahiseltsi esimees Urmas Alev rääkis, et üks neist paikneb Nurste ja Lelu vahel, teine Malvastest lõunas.
Lisaks on eraisikud kahel korral Kõpu poolsaarel näinud, korra ka pildistanud, emahunti kolme kutsikaga.
Alev ütles, et kuna varemnimetatud karjades on emahundid koos eelmise aasta poegadega ja vahemaa piisavalt suur, on ilmselt tegemist veel ühe, kolmanda pesakonnaga.
Samuti on üksikloomade esinemist tuvastatud üle kogu saare. Huntide koguarvuks pakub jahimeeste selts umbes paarkümmend looma.
Maavanem leiab, et Hiiumaa sotsiaalne taluvuspiir on sellega ületatud ja seda kinnitab ka kahjustuste suur arv.
“See, mida jahimehed räägivad, ei lähe kokku teadlaste arvamusega, kes ütlevad, et Hiiumaale ei mahu rohkem kui üks poegiv emahunt – siin ongi see lahkarvamus,” selgitas Alev.
Ta selgitas, et jahimeeste arvates ei sõltu karja poegivate emashuntide arv niivõrd territooriumi suurusest kui toidubaasist. Teadlased on aga teist meelt ja arvavad, et poegib ainult karja juhtloom ehk alfaemane ja teiste poegimine on välistatud.
Kahjud suuremadki
Keskkonnaameti andmetel on sel aastal Hiiu maakonnas toimunud seitse huntide rünnet kariloomadele, murtud on 62 lammast ja 1 veis, vigastatud on 20 lammast, teadmata kadunud 24.
Virko Martin, kelle 123pealisest lambakarjast jäi pärast huntide augustikuu rünnakuid alles vaid 55, ütles eile, et pole ümarlauast veel midagi kuulnud.
“Võib-olla keegi saab seal pingeid maandada, aga ega see huntide küttimist lihtsusta ja jahilubasid sellepärast juurde ei tule,” oli Martin skeptiline. “Võib-olla selles suhtes, et kui suurem kogukond on selle taga, siis ametnikud ehk vaatavad teise pilguga seda asja,” arutles ta.
Martin polnud rahul, et riigil murtud lammaste eest kompensatsiooni maksmiseks nii kaua aega kulub ning kadunuks jäänute eest üldse ei makstagi.
Tema jäi ilma 68 lambast, neist 51 murti või suri vigastuste tagajärjel, aga kadunuks jäi 17 lammast.
Hävis kogu kari
Ka Arne Kuli, kelle lambad langesid huntide saagiks merega ümbritsetud Kaevatsi laiul, polnud eilseks “hundiümarlauast” veel kuulnu. Samuti ei osanud ta arvata, mis sellest talle tagantjärele kasu võiks olla: “Võib-olla kuulata, mida keegi arvab, jahimehed ja keskkonnametnikud – igaüks räägib ju oma mätta otsast – kellele meeldivad hundid, kellele lambad.”
Tema Kaevatsi laidu hooldanud 57pealisest lambakarjast on 31 murtud ja maetud, kadunud 22, vaid neli sai ta elusalt kätte. Paar nädalat tagasi nähti kusagil 125hektarilise laiu peal üht viiest ja teist kahest lambast koosnevat gruppi. Kas ta need kunagi kätte saab, pole teada.
Ka samal laiul olnud Raivo Tammistu 11 lammast on läinud; viis murtud ja maetud, ülejäänud kadunud.
Lõpetas lepingu
Virko Martin tõi oma ellujäänud lambad kaitsealalt ära, kodulähedasele karjamaale, kus neid saab ööseks lauta ajada. “Keskkonnaamet ütleb, et ajage lauta ja tehke hundiaiad, aga see on sihuke kontorilaua tagune jutt minu arust – kui reaalselt lähed ja maastikku vaatad, siis pole see eriti mõeldav,” ütles Martin.
Arne Kuli ütles, et lõpetas lepingu PRIAga, mille oli sõlminud Kaevatsi laiu hooldamiseks. “Ma ei suuda seda lepingut ju enam täita, kuna karja mul enam ei ole,” ütles Kuli. “Sain lepingu lõpetada, kuna mul oli esimene aasta ja PRIA ametnikud said asjast aru.”
Tema teada olid keskkonnaametil Kaevatsil poollooduslike kooslustega suured plaanid – raiuda Euroopa Liidu toetusprojektiga männid välja ja panna siis lambakari peale hooldama, et laidu ilusaks teha. Karjatamine seejuures on kohustuslik.
“Mida sa karjatad kui karja ei ole ja kui olekski, siis üht laidu hundikindlaks teha on suht mõttetu – siis tuleks laiule aed ümber ehitada ja katus peale teha nagu Tallinna loomaaias ja lambad puuri panna, et hunt peale ei pääseks,” arutles Kuli.
Kuli ütles, et ilmselt lõpetab ta lambapidamise päriselt. Allesjäänud neli ehk jäävad laste rõõmuks õue peale.
Piisaks kahest kohihundist
Sel aastal on Hiiumaal hunte nähtud eriti palju – nii metsas kui maanteede ääres ning nägijaks ja ka ülespildistajaks on olnud juhuslikud möödakäijad, mitte jahimehed.
“Eks nad lähevad kogu aeg julgemaks ka,” oletas maavanem. “Tekib küsimus: kus on meie taluvuspiir ja kas me hakkame hundikasvatussaareks või ikkagi püüaks ka muid loomi kasvatada?”
2012. aastal käis keskkonnateabe keskus välja, et väiksele Hiiu saarele piisaks ühest hundist – see oleks talle paras territoorium. Kuhu see seisukoht kadus ja miks mullu leiti, et ka neli pole liiga palju?
“On ka räägitud, et kaks kohihunti võiks olla, et järglasi ei saaks,” vastas maavanem. “Igal juhul on teema Hiiumaa jaoks oluline ja lahenduste poole tuleb liikuma hakata. Loodan, et sellest ümarlauast on äkki abi.”
Kaevatsi laiul lambaid karjatanud Arne Kulil on siiani lammast.

 

Sildid:

Kommentaarid: 1

(kommenteerimine on suletud)

 
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411