Reede, september 25, 2015
 

Hiidlaste taluvuspiiriks lepiti kokku 2–3 hunti

Harda Roosna | Hiiu Leht
Hunditeemalisel ümarlaual oli õhus palju pinget, õnneks jõuti üksmeelele, et saarele piisab kahest-kolmest hundist. Kas seda arvu aktsepteerib ka suurkiskjate kaitse ja ohjamise töörühm ning kuidas ülejäänud metsast kätte saada, jäi veel lahtiseks.
Maavanema Riho Rahuoja kokkukutsutud hunditeemalisel ümarlaual osales ka keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar. Ka tema rõhutas, et huntide arv saarel on ületanud Hiiumaa sotsiaalse taluvuspiiri ja see piir tuleb kokku leppida.
Männil: Jahimehed loendavad üle
Keskonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Peep Männil näitas tabelit, kus kirjas, et aastatel 2011, 2013 ja 2014 sündis Hiiumaal igal aastal üks pesakond hunte, aastatel 2011–2014 anti välja 21 küttimisluba ja kütiti 14 hunti, seega kasutamata on jäänud 7 luba.
Männil ütles, et jahimehed eksivad ja hindavad huntide arvukust üle. Ta lisas, et see on üldine tendents, mitte Hiiumaa eripära, just sellepärast teeb keskkonnaagentuur täiendavat seiret.
Männil kritiseeris jahimehi öeldes, et nende andmeid hundivaatluste kohta ei saa ammu enam usaldada. Ühest küljest on hunt väga liikuv ja jätab palju jälgi maha, teiseks muutub karja suurus. Ka peaks jahimehed õigete järelduste tegemiseks koguma algandmeid ja saatma need keskkonnaagentuurile.
Männili sõnul saatsid Hiiumaa jahimehed hundivaatluste kohta viimati korraliku materjali 2012. aastal. Seevastu 2013. ei tulnud tervelt Hiiumaalt mitte ühtegi hundi ja ilvese vaatluskaarti, mullu tuli vaid kaks, kuigi ministri määrusega on see kohustus jahimeestele pandud.
Jahimehed: Hunte on rohkem
Jahimehed ei pea õigeks huntide arvu, mida pakuvad hundiuurijad. Näiteks mullu Hiiumaal huntide seiret teinud Marko Kübarsepp ütles, et saarel elab vaid üks pesakond hunte ehk neli looma.
Jahimeeste kahtlusi, et Kübarsepa andmed pole õiged, süvendas see, et ta saarel viibides jahimeeste telefonikõnesid vastu ei võtnud ning seirekaardile märkis autoga läbituks ka niisuguseid teid, mis läbitavad polegi.
Männil püüdis Kübarseppa õigustada öeldes, et telefonile vastamata jätmine oli tehniline probleem ja kaardile sattus kogemata vale värv.
Jahimees Lembit Lühi kinnitas, et ka Hiiumaa jahimehed on päris põhjalikult uurinud huntide arvukust saarel, neil on selleks võimekus ja vahendid olemas ning nad on veendunud, et saarel on kaks pesakonda ehk hundikarja.
Hiljem on jahimehed saanud infot, et Kõpu poolsaarel paistab elutsevat veel üks, kolme tänavuse kutsikaga pesakond.
“Kui sa vaatad pesakondade arvu ja võrdled neid lastud huntide arvuga, siis on selge, et huntide arv saarel on drastiliselt suurenenud,” ütles Lühi Männilile. “Tegelikult pole vahet, kas neid on viisteist, kakskümmend või kakskümmend viis – neid on saarel liiga palju.”
Lühi lisas, et jahimehi hundid ei häiri, sest kitsi, mets­sigu ja muid loomi, kellest hunt toitub, on metsas piisavalt. Küsimus on selles, kas saare loomakasvatajad saavad ükskord rahu.
Seisukoht on muutunud
Männil nentis, et saarte huntide panus Eesti hundiasurkonna seisundi hoiul on väike ning saartel on eriolukord, kuna siit ei saa noored hundid lahkuda. Samas leidis ta, et hundid kui liik peaks saartel siiski säilima, säilitades ka potentsiaalse järelkasvuvõime: see tähendab, et saarele jääks peale jahihoo­aega kaks-kolm hunti.
Vastuseks küsimusele, miks on muutunud 2012. aastal keskkonnateabe keskuse seisukoht, mida ka Hiiu Lehes kajastati, et Hiiumaale piisaks ühest ja Saaremaale kahest hundist, ütles Männil, et tema pole sellist seisukohta kuulnud.
Käina vallavanem ja ühtlasi ka lambakasvataja Omar Jõpiselg meenutas, et need arvud ütles välja Männil ise kolm aastat tagasi Kassaris lambakasvatajatele esinedes: “Ütlesite, et saarel oleks mõistlik üks-kaks hunti, kes ei sigi, et see üks pesakond oli juhuslik ja enam seda juhust ei tule.”
“Ma ei mäleta seda, aga no siis on mu seisukoht natukene muutunud,” kõlas Männili kommentaar.
Lotman:
Andmed erinevad
Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotman selgitas, kuidas amet küttimislubasid välja annab. Üheks aluseks on keskkonnagentuuri seirearuanne, mis koostatud jahimeestelt saadud andmete baasil. Teiseks jahimeeste seisukohad, mis tulevad esindajate kaudu jahindusnõukogule. “On väga huvitav, et andmed, mis tulevad keskkonnaagentuurilt ja jahimeestelt jahindusnõukogusse, on kahjuks tihti väga erinevad,” nentis Lotman. “Kui need andmed langeksid kokku, jääksid väga paljud erimeelsused ära.”
Lotman põhjendas ka seda, miks nad seekord ei saanud korraga välja anda Hiiumaa jahimeeste küsitud kümmet küttimisluba, vaid ainult kaks. Põhjuseks, et viimastel suurtel lambamurdmistel on “tegijaiks” olnud üks-kaks hunti ja väljaspool jahihooaega tohib anda lube vaid nuhtlusisendite küttimiseks. Arvukuse reguleerimiseks küsitud lube aga saab välja anda vaid jahihooajaks.
Männil: Puudu on koostööst
Männil heitis ette, et Hiiumaa jahimehed pole kõiki jahiajal antud küttimislube suutnud realiseerida. “Kui igaüks hakkab omaette nokitsema ja igaüks piirab oma hunti ja hakkab oma hundijahti tegema, siis jahi edukus on suhteliselt kehva,” ütles Männil. Ta soovitas jahimeestel teha rohkem koostööd, kontsentreeruda ajujahi piirkondadele ja paremini luurata.
Teine soovitus oli, et kui saare jahimeestel puudub võimekus reguleerida hundi arvukust jahiajal, teha ministeeriumile ettepanek pikendada jahieeskirjas jahiaega.
Jahimees Rein Urman ütles, et saare jahimehed on juba üsna hästi õppinud hunti küttima, kuid kuna huntide asurkond Hiiumaal on “lastud üle võlli” ei pruugi nad enam suuta seda ohjata.
Männili soovitust teha hundi jahiaja pikendust, ei pidanud Urman tõsiseltvõetavaks öeldes, et vaevalt keegi Hiiumaa pärast seda pikendama hakkab.
Urman hoiatas, et põhiline murdmiste aeg on veel ees, ja avaldas soovi, et kolmele jahtkonnale välja antud kaht eriluba laiendataks tervele saarele. Lühi soovis, et nuhtlusisendi küttimise eriluba tuleks kiiresti, kohe pärast kahjustust. Põhjenduseks, et samad hundid võivad paaril ööl murdmiskohale veel tagasi tulla. Hiljem, kui lambaid enam pole, on neid seal mõttetu oodata.
Võti jahimeeste käes
“Oleme kokku leppinud, et saarel on hunte liiga palju ja nüüd peame mõtlema sellele, kuidas lisaks metssigade arvukusele viia kiiresti alla ka huntide arvukus Hiiumaal,” võttis maavanem Riho Rahuoja
ümarlaual räägitu kokku.
Urman soovis, et Männil annaks ümarlaual välja öeldud seisukoha, et saarele piisaks kahest-kolmest hundist, edasi ka suurkiskjate kaitse ja ohjamise komisjonile. Just sellelt komisjonilt peab tulema vastav otsus, et hundi arvukuse reguleerimiseks saaks küttimisload välja kirjutada.
Jõpiselg ütles, et põhivõti saare huntide arvukuse piiramisel on jahimeeste käes: “Keskkonnaamet võib lubasid välja anda, aga jahi korraldamine, koordineerimine, ühisjahid, omavaheline koostöö neil päevadel kui on lund ja jäljed näha, on võtmetähtsusega.”
Urman kinnitas, et kui olid lumerohked talved ja helistati, et kuskil on hundikari, piisas ühest telefonikõnest ja tunni ajaga oli 50 meest püssi all.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411