Teisipäev, september 1, 2015
 

Aasta õpetaja väärtustab emakeelt

Helja Kaptein
Tänavune Hiiumaa aasta õpetaja Tiiu Heldema on oma õpilaste eesti keelt vorminud ilusaks lauseks ja õigeks kirjas ning andnud oma panuse, et keel oleks suupärane ja südamelähedane.
Aasta õpetaja tänukirja ja kinkekaardi andis reedesel õpetajate kogunemisel Orjaku külamajas üle Hiiu maavanem Riho Rahuoja, lillekimbu ulatas Ivi Remmelg maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonnast.
Heldema ütles pärast tunnustuse kättesaamist lehele, et enamik meie õpetajatest on seda tiitlit väärt ning tunnistas, et ei osanud seda kuidagi oodata!
Tiiu Heldema on Kärdla koolis emakeeleõpetajana töötanud veerand sajandit. See tähendab, et ta tuli saarele kohe pärast Tartu Ülikooli lõpetamist. Ta on aastaid olnud üks oma kooli populaarsemaid õpetajaid, tema õpilased on saavutanud arvukalt auhinnalisi kohti maakondlikel olümpiaadidel ja õpilasvõistlustel.
Andekatega peab lisatööd tegema
“Õpetaja peab andekad lapsed üles leidma ja teadma, mida nendega ette võtta,” selgitas Heldema, kuidas niisuguste tulemusteni jõuda.
“Mõni klass on kohe väga loominguline ja paljuks võimeline,” ütles ta. “Küsimus on selles: palju suudad neid rakendada, et nende potentsiaal kaotsi ei läheks.”
Tänavused koolilõpetajad olid õpetaja Heldema hoole all kümnendast klassist. “Olen rahul, et suutsin nendega teha palju rohkem kui tunnis nõutakse, aga ikka on hinges kahtlusekübe, et kas neidki oleks saanud ehk rohkem rakendada,” ütles ta.
Huvisid on õpilastel mitmesuguseid: kes on sportlased, kes matemaatikud, kes luuletajad – õpetaja Heldema otsib õpilasi, kes eesti keeles võimekad. “Neid õpilasi, kelle jaoks eesti keele tund on lihtne, on üpris vähe,” nentis ta.
Vastutus ja koormus
Õpetajatöö teeb tema meelest raskeks vastutusekoorem, mis riigieksamitega õpetaja turjale pandud. “See on ka vastutus õpilaste edasise saatuse eest,” ütles Heldema. “Õnneks ei juhtu meie koolis õpetajatega midagi, kui mõnel aastal on tulemused kesisemad, sest lennud on väga erinevad. Samas on koole, kus komakohti väga taga aetakse.” Teiseks raskuseks nimetas ta tohutu koguse kirjatööde parandamist.
Rõõmu teevad talle toredad seigad ja positiivsed ütlemised, mis koolipäevast meelde jäävad. “On päevi, kus lähen koolist koju suunurgad all, enamasti on mu suunurgad ikka üleval,” rääkis aasta õpetaja.
Heldema ei osanud öelda, kas raskem on õpetada õigesti kirjutama või kirjandust. “Kõige aluseks, nii kirjanduses kui grammatikas, on tekst ning tekstist tuleb aru saada ja osata seda analüüsida,” ütles Heldema. Seega leiab ta, et emakeeleõpetaja töö pole ainult keele õpetamine, vaid et koolilõpetaja oskaks seostatult mõelda ja mõeldut ka väljendada. “Me peame arendama õpilaste argumenteerimisoskust: kaugeltki kõik ei valda seda isegi täiskasvanuna,” lisas ta.
Tiiu Heldema teeneid kodusaare ja Eesti Vabariigi ees tunnustati kodanikupäeva aumärgiga 2004. aastal. 2011. aastal valiti Tiiu Heldema KÜG aasta õpetajaks. Ta on aastaid juhtinud maakondlikku eesti keele ainenõukogu, Eesti emakeeleõpetajate seltsi liige, hinnatud keeletoimetaja ja giid, lugupeetud aineõpetaja ja klassijuhataja.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411