Reede, august 21, 2015
 

Võrdõigusvolinik kohtus riigikontrolöriga

Autor: Riigikontroll
Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper arutas riigikontrolör Alar Karisega soolise võrdõiguslikkuse edendamise kitsaskohti.
Sepper külastas riigikontrolöri, et uurida riigikontrolli võimalusi auditeerida riigi soolise võrdõiguslikkuse poliitika tulemuslikkust.
Volinik avaldas muret, et Eestis pole soolise võrdõiguslikkuse edendamine valitsustelt pälvinud olulist tähelepanu. Siiani pole valdkondlikku arengukava, tegevuskava, pole seatud selgeid riiklikke eesmärke, mis võimaldaksid hinnata selle poliitikavaldkonna tulemuslikkust. Samas on Eestil rahvusvaheliste konventsioonide, Euroopa Liidu õiguse ja riigisisese õiguse järgi kohustus soolist võrdõiguslikkust ja võrdset kohtlemist edendada.
“Eesti valitsuste tegevus ja positsioon soolise võrdõiguslikkuse edendamisel ei ole olnud süsteemne ega järje-pidev. Riigieelarve strateegia kontekstis on toimunud alates 2004. aastast soolise võrdõiguslikkuse kui valdkonna mainimisel aga hoopis tagasi-minek,” nentis volinik.
Volinik tõi välja mitmed konkreetsed valdkonnad, kus oleks Eestis jõuliselt vaja võrdõiguslikkust edendada – näiteks naiste juurdepääs otsustustasandile ehk nende vähene osakaal juhtide hulgas. See ei tähenda tema kinnitusel aga seda, et kvalifikatsiooninõuded kuskile kaoks ja peaks hakkama ebakompetentseid kandidaate edutama ainuüksi seepärast, et nad on naised.
“Küll aga on oluline, et näiteks avalikkust puudutavaid otsuseid tegevates kogudes oleks enam-vähem võrdselt esindatud mõlemast soost inimesed. Sooline tasakaal ehk ühiskonna soolise koosseisu peegeldumine kogude isikkoosseisus lisab nende otsustele legitiimust,” kinnitas volinik.
Sepper tõi kohest tegutsemist vajavate probleemidena soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas välja ka majandusliku ebavõrduse, soolise palgalõhe, samuti tööturu soolise segregatsiooni. Maast madalast sisse harjutatud soorolli stereotüübid mõjutavad seda, et teatud tegevusaladel töötavad peamiselt mehed, teisal on ülekaalus naised. Samuti tõi ta esile suure erinevuse Eesti meeste ja naiste keskmise oodatava eluea vahel.
Võrdõigusvolinik palus riigikontrolöril kaaluda riigikontrolli võimalusi vaadelda erinevates auditites ka soolise võrdõiguslikkuse edendamise komponenti.
Riigikontrolör Alar Karis nentis, et soolise võrdõiguslikkuse probleemidesse Eestis ei tohiks suhtuda üleolevalt ega neid ignoreerida, sest need eksisteerivad reaalselt.
“Samas on vaja riiklikul tasandil olukorra parandamiseks kavandatavad sammud hoolikalt läbi mõelda, sest vindi ülekeeramine võib viia teema naeruvääristamiseni,” sõnas Karis.
Ta lisas, et eraldi soolise võrdõiguslikkuse arengukava olemasolu võib kahtlemata  abiks olla, kuid ei ole iseenesest garantiiks, et valdkonnas ka reaalset midagi ära tehakse ja mõni probleem lahendatakse.
Karis nentis, et riigikontroll ei sekku poliitikasse ja konkreetsete arengueesmärkide seadmine soolise võrdõiguslikkuse edendamisel on selgelt poliitilise tasandi teema. Küll aga saab riigikontroll auditeerida seatud eesmärkide täitmist.
Riigikontrolöri hinnangul saab analüüsida ka seda, kuidas soolise võrdõiguslikkuse edendamisega saaks tuua kasu Eesti majandusarengule. “Riigikontroll on mitmetes auditites uurinud tööturgu puudutavaid küsimusi. Soolistest teguritest lähtuva segregatsiooni mõju majandusele väärib kindlasti tähelepanu,” nentis Alar Karis.
Riigikontrolör rõhutas, et ka soolise võrdõiguslikkuse probleemide lahendamisel hakkab kõik pihta kodusest kasvatusest ja haridusest, ning pidas väga oluliseks, et soolise võrdõiguslikkuse temaatikat teadvustatakse just hariduse sisu ja arengu kavandamisel.
“Selle nii-öelda haridusliku vundamendi rajamises saab kindlasti toetuda haridus- ja teadusministeeriumile ees-otsas minister Jürgen Ligiga,” sõnas riigikontrolör, lisades, et oluliselt vajab tasakaalustamist koolides ka õpetajas-konna sooline jaotus.
Kolmapäeval avaldatud haridus- ja teadusministeeriumi aastaanalüüs näitab, et üldhariduskoolides, kutsekoolides ja lasteaedades moodustavad õpetajaskonna enamiku naised. Koolieelsetes laste-
asutustes on viimasel seitsmel aastal õpetajate hulgas mehi 1 protsent, üldhariduskoolides 14 ja kutsekoolides 35–36 protsenti. 2014/15. õppeaastal töötab üldhariduskoolides 2041 meesõpetajat ehk 14,2 protsenti. Analüüsis on kirjas, et saavutamaks elukestva õppe strateegia sihti aastaks 2020 – ehk siis peaks 25 protsenti üldhariduskoolide õpetajatest olema mehed –, tuleb rakendada ulatuslikke meetmeid.
Riigikontrolör avaldas lootust, et ka riigikontroll saab aidata kaasa nende oluliste probleemide teadvustamisele ja lahendamisele, millega võrdõigusvolinik ja tema kantselei iga päev tegelevad.

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja

 

Sildid: ,

Kommentaarid: 1

(kommenteerimine on suletud)

 
  • Volli͈

    “Küll aga on oluline, et näiteks avalikkust puudutavaid otsuseid tegevates kogudes oleks enam-vähem võrdselt esindatud mõlemast soost inimesed. Sooline tasakaal ehk ühiskonna soolise koosseisu peegeldumine kogude isikkoosseisus lisab nende otsustele legitiimust,” kinnitas volinik.

    Kui ”legitiimne” see jutt on?

    Mari-Liis Sepper
    Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik
    kõrgharidus, õigusteadus (MA)
    telefon 6269 059
    mari-liis.sepper[at]svv.ee

    Hille Allmäe
    Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku nõunik
    kõrgharidus, õigusteadus (MA)
    telefon 6269 058
    hille.naaber[at]svv.ee

    Helen Talalaev
    Projekti koordinaator (projekt “Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni”)
    kõrgharidus, sotsiaalteadus (MA)
    telefon 5649 9330
    helen.talalaev[at]svv.ee

    Siiri Grünbaum
    Jurist (projekt “Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni”)
    kõrgharidus, õigusteadus (magistrikraadile vastav kvalifikatsioon)
    telefon 6269 055
    siiri.grunbaum[at]svv.ee

    Liivi Pehk
    Soolise võrdõiguslikkuse nõunik (projekt “Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni”)
    kõrgharidus, sotsiaalteadus (MA)
    telefon 6269 054
    liivi.pehk[at]svv.ee

    Merili Soosalu
    Soolise võrdõiguslikkuse spetsialist (projekt “Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni”)
    kõrgharidus, riigiteadused (MA)
    telefon 6269 053
    merili.soosalu[at]svv.ee

    Nele Meikar
    Meedianõunik (projekt “Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni”)
    kõrgharidus, filoloogia (magistrikraadile vastav kvalifikatsioon)
    telefon 6269 056
    mobiil: +372 53 584 968
    nele.meikar[at]svv.ee

    Kadri Sild
    Sekretär (projekt “Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni”)
    kutseharidus keskhariduse baasil, sekretäritöö eriala
    telefon 6269 059
    kadri.sild[at]svv.ee

    Merit Ulvik
    Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus
    Nõunik
    kõrgharidus, õigusteadus (LL.M)
    telefon 6269 059
    merit.ulvik[at]svv.ee

    http://www.vordoigusvolinik.ee/kontakt/tootajad/

    zoovoliniku pundi isikkoosesisus on AINULT NAISED!!! ja midagi see fakt peegeldab küll.

     
     
     
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411