Teisipäev, august 18, 2015
 

Töövaidluskomisjon andis õiguse koolijuhile

Harda Roosna
Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon andis töövaidluses Lauka põhikooli direktor Märt Rannast vs Hiiu vald täielikult õiguse koolijuhile ja nõudis ta tööle ennistamist.
Rannast vaidlustas valla koondamisotsuse ning nõudis töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist ja töölepingu edasitäitmist.
Teisipäeval Hiiumaal istungit pidanud töövaidluskomisjon otsustas, et Hiiu vald (Lauka põhikooli kaudu) ei ole Märt Rannasti töölepingut üles öelnud, mistõttu on töölepingu ülesütlemine tühine ning kohustas Hiiu valda Märt Rannasti töölepingut edasi täitma.
Nüüd on mõlemal osapoolel võimalus kuu aja jooksul otsus vaidlustada maakohtus.
Tööd ei pakutud
Hiiu vallavalitsus vähendas oma 10. juuni 2015 korraldusega Lauka põhikooli direktori ametikohta 1,0-lt 0,25-ni ja soovis lõpetada töölepingu senise direktori Märt Rannastiga TLS § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu. Allesjäänud 0,25 kohta pakuti ainult Kärdla ühisgümnaasiumi direktorile Ivo Eesmaale kuni uue, konkursiga valitava direktori tööleasumiseni.
Rannast leidis, et tööandja otsus tema töölepingu ülesütlemiseks on seadusevastane, kuna töökoht säilis osaliselt, kuid talle seda vähendatud mahus kohta ei pakutud. Teiseks rikkus vald tema hinnangul võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna kohta pakuti vaid Kärdla ühisgümnaasiumi direktorile ja temale mitte. Ka ei järginud tööandja st Hiiu vald töölepingu ülesütlemise 90kalendripäevast etteteatamise tähtaega.
Töövaidluskomisjoni istungil esindas valda Georg Linkov, kes ei tunnustanud koolijuhi nõudeid. Linkov selgitas, et tööandja korraldas ümber Lauka põhikooli ja Kärdla ühisgümnaasiumi töö, viies koolid ühtse juhtimise alla. Põhjenduseks, miks vald ei saanud pakkuda Rannastile vakantseid töökohti, tõi ta, et Rannastil puudusid vastavad oskused ja vilumused. Linkov selgitas, et tööandja eelistas tööle jätmisel ühisgümnaasiumi direktorit, kuna ta on võimekam juht ja juhtinud suurema õpilaste arvuga kooli.
Veel ühe põhjusena tõi Linkov välja, et Rannast on kahe kooli ühendamise vastu, mistõttu tehtigi talle 1. juunil ettepanek töölepingu lõpetamiseks, kuna ei saanud eeldada, et ta valmistaks ette koole ühendamiseks, millele ise vastu oli.
Linkov selgitas istungil, et vallavalitsuse 10. juuni korraldus täitis töölepingu ülesütlemise avalduse rolli; mingit teist dokumenti ei ole avaldajale esitatud.
Komisjoni otsus
Töövaidluskomisjoni kuulas ära poolte seletused ja tutvus esitatud kirjalike dokumentidega ning leidis, et Rannasti avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
Komisjon põhjendas, et töölepingu seaduse § 95 lg 1 alusel võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine.
Komisjon nõustus avaldajaga, et tööandjat ei saa lugeda töölepingu ülesütlemise avaldust esitanuks töölepinguseaduse mõttes ja selliseks avalduseks ei saa lugeda Hiiu vallavalitsuse 10. juunil 2015 välja saadetud korraldust nr 245.
“Töölepinguline suhe on individuaalne õigussuhe ning nii tööleping, kui töölepingu ülesütlemise
dokument, mis sellise õigussuhte raames vormistatakse, peavad samuti olema individuaalsed,” seisab komisjoni selgituses.
Komisjon märkis, et ka juhul, kui tööandja oleks esitanud avaldajale korrektse töölepingu ülesütlemise avalduse, olnuks see TLS § 104 lg 1 mõttes tühine, kuna poolte seletuste kohaselt avaldaja töökoht säilis 0,25 ametikohana. Seega tööandja pidanuks pakkuma avaldajale töötamise jätkamist vähendatud töömahuga ning töölepingu koondamise tõttu ülesütlemise õigus tekkinuks tööandjal alles siis, kui avaldaja ei oleks nõustunud vähendatud töömahuga töötamist jätkama.
Komisjoni koosseisu kuulusid juhataja Ilona Küüts, töötajate esindaja Mari Jesmin ja tööandjate esindaja Merlin Tõnis.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411