Teisipäev, august 18, 2015
 

Siidikanad silitavad silma

Helja Kaptein
Kassaris elaval Ave-Marii Kääramehel on tore hobi – tõukanad. Perenaise selle aasta rõõm on siidi-kanad, keda ta oli tükk aega otsinud.
Need karvu meenutava hundsulestikuga kanad tunduvad katsudes tõepoolest lausa siidised.
Kasvult väikesed, vaid kilo kuni kaks kaaluvad, siidikanad on pärit Indiast ja Hiinast. Kukk on kanast vaid veidi suurem. Kana aga muneb aastas umbes 60 kreemjat tavalisest kanamunast väiksemat muna.
Siidikanu lootis Ave-Marii saada juba mullu septembris sünnipäevaks. “Otsisin Hiiumaalt, aga siin neid polnud või olid üksikuid,” ütles ta. Tibud leidis ta alles varakevadel Pärnust.
Viiest tibust kasvas kolm kana ja kaks kukke. Kuked on punased, kanad hall, valge ja pruun. “Olemas on ka must siidikana,” teab Ave-Marii.
Kõik kolm kana läksid ka hauduma ja nüüd on perenaisel juba viis erivärvilist siidikanatibu: valge ja hall ning ülejäänud pruunid.
Suvitajate silmarõõm
Ave Marii ja Andres Kääramees peavad ka Männi puhkemaja, kus suvitajaid majutatakse. Kanaaed ongi suvekülaliste üks suuri lemmikuid. “Ilmselt pole linnalapsed kana näinud ja hommikul on nii mõnigi juba varavalges üleval, et olla kohal, kui kanad aeda tulevad,” rääkis Ave-Marii.
Mõni lind on suvitajatelt isegi nime saanud, näiteks üks vana pruun kana on Mathilda. Veel käivad suvitajad poes ja ostavad tangu, et kanu sööta. Vahel on terve õu tangu täis.
Linnalapsed on väga huvitatud ka lauta pääsemisest, et näha, kuidas kanad õrrel magavad. Samuti on nad kohal, kui Ave-Marii tibud koos kanaemaga hommikul õue oma aeda viib.
Tõukanu hakkas Ave-Marii soetama pärast seda, kui interneti vahendusel tekkis võimalus tutvuda erinevate kanatõugudega. Esimesed erilised kanad olid tutiga, seejärel tulid juba eksootilisemat tõugu tibud.
Puhtatõulistest leidub tal braama, araucana ja siidikanu, enamik karjast aga on juba nende ristandid. “Polegi tähtis, et puhtatõulised, kasvatan neid ju oma ja teiste rõõmuks,” ütles perenaine.
Kanadest ta mingit tulu ei saa, sest edasi ta neid ei müü ja munad tarvitab oma toiduks. Ka ei ähvarda ühtki tema kana oht supi sisse sattuda. “Las elavad kuni aastaid antud,” kinnitas Ave-Marii.
Tema järgmine unistus on talve poole, kui aega enam, otsida üles korra internetis nähtud suure tuti või suisa parukaga kana, mille tõunimetustki ta veel ei tea.
Nummerdatud tibud
Huvi kanade vastu tekkis Ave Marii Kääramehel juba lapsena. Tema Kassaris asuvas lapsepõlvekodus said kanad vabalt ümber maja ringi siblida ja meelepärast toidulisa otsida. Seega polnudki mingi ime, kui ühel õhtul kanu lauta vaatama minnes avastas ema, et üks sulelistest on puudu. Kui ta ka järgmisel ja ülejärgmisel päeval välja ei ilmunud, tegi pere üksmeelse otsuse, et rebane on jälle matti võtmas käinud.
Üllatus oli suur, kui mõne aja pärast ilmus kana lagedale ja tema järel sibas kolm pisikest tibu. Need oli siis kadunud kanaema ise välja haudunud. “See oli nii põnev seik ja tibud olid väga vahvad,” meenutas Ave-Marii.
Tavaliselt ostis Ave-Marii ema kevadel trobikonna haudejaama tibusid, mis olid kõik kas valged või pruunid. Tüdrukule ei meeldinud, et tibusid ei olnud võimalik eristada. Nii kirjutas ta neile guaššvärvidega selja peale numbrid. Kuidas kodused sellele reageerisid, ta ei mäleta, aga värvilaigud olid kanadel ka suurest peast veel seljal.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411