Teisipäev, august 4, 2015
 

Kergliiklusteel on vaja tähelepane­likkust, empaatiat ja koostöövõimet

Viimastel nädalatel on mitmel pool Lääne prefektuuris toimunud liiklusõnnetusi kergliiklejatega. Enamasti põrkavad omavahel kokku jalgratturid. Õnneks ei ole tagajärjed olnud väga tõsised, kuid kitsaskohti kergliiklejate liikluskultuuris on nende liiklusõnnetuste põhjal võimalik välja tuua küll.
Kergliiklusteedel liiguvad erinevate kiirustega osapooled: jalakäijad, rulluisutajad, jalgratturid ning uut populaarsust koguvad rulatajad. Kergliiklusteed on kahtlemata vajalikud nii tervise kui ka liiklusohutuse vaatenurgast. Need on reeglina populaarsed kohad ja liiklejaid on palju. Mõnel kergliiklusteel liigub peale tööpäeva isegi rohkem inimesi kui linna peatänaval. Seejuures peab arvestama, et tagatud oleks kõigi osapoolte ohutus.
Esmalt on oluline teadvustada, et teed kasutatakse ühiselt ja seal liikujatel on õigused ning kohustused. Näiteks, et kergliiklusteedel tuleb eelistada meie kultuuriruumis tuttavat liiklemist tee paremal pool. Oluline on teadlikkus sellest, kas minu liikumine takistab kedagi või mulle on lähenemas ohtlikult kiirustav jalgratas või rula. See tähendab, et ümbruskonna ja kaasliiklejate jälgimine on üldise ohutuse huvides. Olles tähelepanelik enda ja teiste suhtes, on võimalik ennetada mitmeid ohte. Eraldi tuleks olla tähelepanelik lastega kergliiklusteel liigeldes. Tuletan meelde, et liikluses ei maksa midagi eeldada ja keskenduda tuleb konkreetsele olukorrale ning olla valmis, et reegleid võidakse eirata.
Näiteks võivad jalgratturid sõita jalakäijate läheduses lubamatult kiiresti. Hiljutistest õnnetustest jalgratturitega on näha, et ratturid valivad oludele ja võimetele mittesobiva kiiruse. Jalgrattur peab arvestama sarnaselt autojuhile sellega, et ohusituatsioonid tekkivad alati ootamatult. Sõidukiirus, ükskõik millisel hetkel, peab olema valitud nii, et ohu tekkides oleks võimalik reageerida ja õnnetust ära hoida. Kiiret sõitu pole ei enda ega kaasliiklejate ohutusest lähtuvalt kergliiklusteele minnes mõtet planeerida.
Signaalkella kasutamine jalakäijate läheduses peab olema elementaarne. Hoolimata sellest, kui inimesed liikumist ei takista, on viisakas neid enda lähenemisest teavitada ja jalakäijatel omakorda tuleks õppida seda hindama. Jalgrattakella kasutamist on juba kuulda, kuigi mõne usina kella helistaja peale vaadatakse viltu. Teadmine lähenevast rattast on mõlema osapoole huvides. Eriti, kui teel liiguvad lapsed, kes võivad tekitada tahtmatult ootamatuid ja ohtlikke olukordi.
Ohutu liiklus saab alguse liikluse sujuvusest. Sujuvust on võimalik vaid tagada siis, kui kõik liikluses osalevad pooled on teadlikud ohtudest, oskavad neid ennetada ja soosivad oma tegevusega ohutut ning ühtsetel põhimõtetel toimivat liiklemist. Ühiskasutuses olevad kergliiklusteed panevad selgelt proovile inimeste tähelepanelikkuse, empaatia ja koostöövõime. Keegi pole liikluses üksinda või kõrgemal positsioonil. Seega olge hoolivad, ettevaatlikud ja tehke koostööd, et kergliiklusteedel oleks õnnetusi vähem!

Sander Peremees
Lääne prefektuur

 

Sildid:

Kommentaarid: 1

(kommenteerimine on suletud)

 
  • Volli͈

    Sander Peremees kirjutab kergliiklusteel kehtivatest reeglitest, täpsemalt küll reeglite rikkumisest: ”…olla valmis, et reegleid võidakse eirata.”

    Mis reeglitest on jutt? Sellega pole probleemi — liiklusreeglid paneb paika Liiklusseadus juba 2011 aasta suvest peale.

    Konks on aga hoopis mujal — sellist mõistet, nagu kergliiklustee Liikluseadus ei tunne. On ”jalgratta- ja jalgtee”, ”jalgrattatee” ja ”jalgtee” ning paljud peavad ka kõnniteed ”kergliiklusteeks” aga kõigil neil teedel kehtivad erinevad liiklusreeglid.

     
     
     
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411