Reede, august 28, 2015
 

Hiiu sead maetakse, Saaremaa omad põletatakse

harda Roosna
Saare- ja Hiiumaad külastanud maaeluminister Urmas Kruuse ütles, et hukkunud Hiiumaa sead maetakse saarele, saarlased aga nõuavad endale korjuste hävitamiseks mobiilset seapõletit, mis peaks saarele paigale jääma.
“Hiidlastel on kokkulepe olemas: kui seakatk peaks juhtuma saarele pääsema, võib sigu saarele matta ja seega pole põletamise teema siin asjakohane,” ütles minister Kruuse teisipäeval pärast Käina vallamajas toimunud Aafrika seakatku teemalist ümarlauda.
Minister vahendas Saaremaal toimunud samasugusel ümarlaual osalenute soovi, et seal võiks statsionaarselt olla mobiilne seapõleti. “Sellega väheneks risk, et mandri- ja saartevahelise transpordiga võiks pisik saare peale jõuda,” selgitas Kruuse.
“Saared on seakatkust veel puutumata ja oleks väga oluline, et need jääksidki puutumata,” ütles minister. Kahel ümarlaual arutatigi kohalikega võimalikke ennetavaid meetmeid, mis annaks võimaluse seda riski maandada.
Hiiumaa veterinaarkeskuse juhataja Jüri Lauter ütles, et Hiiumaa omavalitsusliidu taotluse alusel tunnistas veterinaar- ja toiduamet 2012. aastal Hiiu maakonna kõrvaliseks piirkonnaks, kus võib loomseid jäätmeid matta. AS Vireen rajas selleks tarastatud matmispaiga ja seda opereerib igapäevaselt OÜ Hiiu Autotrans. Transport matmiskohta toimub lekkekindlalt ja autod desinfitseeritakse pärast vedu. Ka on matmispaik inimasustusest eemal, kuid sinna maetakse vajadusel vaid kodusead.
Lauter lisas, et metssead on asjakohane matta võimalikult leiukoha lähedusse, et mitte laipade metsast välja vedamisega viirust levitada. “Nagunii jääb enamus surnud metssigu inimeste poolt leidmata,” ütles Lauter.
Lauter ütles, et desomatte sadamatesse tõenäoliselt üles ei seata. Põhjuseks, et nendega saab desinfitseerida vaid autorataste kummimustrit, aga katku edasikandmiseks on vaja kanda edasi nakatunud bioloogilist materjali, kasvõi väljaheite kujul. Samuti ei ulatu desomati mõju auto rattakoobastesse, pagasis olevatele jalatsiteni jne.
“Lisaks mõjuvad kõik desoained kummi- ning metallipindadele kahjulikult, see paneb paljud autojuhid neid matte vältima,” oletas Lauter.
Minister: Hiiumaal pole oht suur
“Soovisin saada kätte tunnetuse: kas tauditõrjekomisjonid, mis mõlemas maakonnas loodud, on valmis ohuks kui Aafrika seakatk peaks “sisse lööma”,” põhjendas minister, miks ta sõidu saartele ette võttis.
Käina vallamajas kohtus minister maavalitsuse ametnikega, Hiiumaa veterinaarkeskuse, nõuandekeskuse ja PRIA esindajatega ning saare väheste seakasvatajatega.
“Kuna Hiiumaal peetakse alla viiekümne kodusea, pole oht majanduslikus mõttes nii suur,” nentis minister pärast koosolekut. “Teisalt on soov sigu pidada ka hiidlastel olemas – kui bioohutusnõuded täidetud, saab siga pidada.”
Metssigade arvukust Hiiumaal hindas minister päris suureks. “Kohalik kogukond on öelnud, et neid võiks vähem olla ja jahimehed on lubanud metssigade arvu ka vähendada – neid on nüüd vaja selles osas kindlasti toetada,” lisas Kruuse.
Hiiumaa jahindusnõukogu kokkulepitud metssigade küttimisplaan praegusel jahihooajal oli 707 isendit, nüüd suurendas keskkonnaamet seda numbrit oma käskkirjaga 1200 isendini. Kuhu see liha kõik panna?
“Mõistlik on küttida, kui liha saab ka realiseerida,” vastas minister ja märkis, et saared, mis on seakatkust puutumata, saavad võimaluse metssealiha eksportida, kuna paljudel mandri jahimeestel seda võimalust enam pole.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411