Reede, juuli 10, 2015
 

Noore pere esimene maasikasaak

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Endale Kärdlas kodu rajanud Maris (30) ja Sven (33) Kriggulson otsustasid muude tööde-tegemiste kõrval alustada ka maasikate kasvatamisega – mullu kevadel rajasid istanduse ja tänavu jõudsid müügile esimesed marjad.
Linnumäe puhkekeskuse põldudel annab esimest saaki nende 0,4 hektari suurune maasikamaa, 0,3 hektarile istutati sel kevadel uued taimed.
Tööd jätkub maasikapõllul nii noorele perele kui Marise isale, Jaanus Berkmannile, abiks on ka ema Anne, kes sel ajal kui ema-isa põllul toimetavad, aitab hoida pere esiklast.
“Eks see olegi kogu pere ettevõtmine, sest tööd maasikaistanduse rajamisel on erinevad ja küllalt mahukad,” ütles Maris Kriggulson.
Aasta rassimist
Maris selgitas, et ehkki töövili on magus, tuli selleks, et heinamaast saaks maasikapõld, üle aasta vaeva näha. Eeltöödeks oli mullaproovide võtmine ja niisutussüsteemile sobiva koha otsimine. Sügisel sai põld üles küntud, kevadel teist korda haritud ja siis tuli hakata peenarde peale mõtlema. Esmalt sai suuresti isa
Jaanuse abiga niisutussüsteem peenarde alla veetud. Seejärel peenrale kile peale laotatud ja siis sai kile aukudesse taimed istutada.
Kriggulsonid kasvatavad Sonatat, mõned vaod on ka Polkat. “Sonata sobib väga hästi siia maa peale ja on ilus lauamari, Polka on rohkem moosimari,” selgitas Maris.
Pisut tuli taimedele anda mineraalväetist, sest mullaproov näitas mõne mineraalaine nappust. Peenrad valmis, tuli taimede eest ka hoolt kanda – rohida, peenravahesid niita vähemalt paari nädala tagant ja sügisel tütartaimed ära lõigata.
Tänavu kevadel panid nad õitsemise ajal taimedele peale katteloori, et saak varem valmiks. “See mässamine tasus end, sest marjad valmisid paar nädalat varem kui saare teistel maasikakasvatajatel,” ütles Maris.
Üks töö on veel, mida võiks vabalt ka nuhtluseks nimetada – varesed ja hakid, kes marjad puruks taovad. “Vahepeal olimegi Sveniga ööpäevaringselt valves,” rääkis Maris ja kirjeldas, kuidas linnud tulid lausa nende pea kohale tiirutama. “Ootasid, millal me nende “toidulaualt” lahkume.”
Maasikate korjamine algas enne jaanipäeva ja kestab kindlasti veel nädal aega enne kui hooaeg lõppeb. Siis saab kokku lüüa ka tänavu teenitud summa. Üks on kindel – esimese aasta marjade müügitulust investeeringukulud veel kaetud ei saa. “Ehk teise aasta lõpuks saab investeeringud tasa,” arvas Maris.
Kiireim aeg – saagikoristus
Kõige raskemaks tööks maasikakasvatamise juures peab Maris korjamist, kus aeg surub takka. “Maasikas peab olema õigel ajal ja kiiresti korjatud ning ka müüdud,” selgitab maasikakasvataja. “Põhiline on, et klient saaks osta hästi värske marja.”
Ülejäänud tööd on küll mahukad, aga nendega pole niisugust ruttu taga. “Tütartaim ei jookse ju kuhugi, kui ei viitsi või ei saa täna tööd jätkata,” ütles Maris.
Rekordpäeval on korjatud 704 kilo marju. Maris lisas, et viimasel nädalal on tal tunne, nagu hakkaks marju põllul vähemaks jääma, aga suured kastivirnad maasikaid seda ei kinnita. On veel palju marju valmimise ootel, sest viimaste päevade päikesenappus on maasikate punaseks värvumist pidurdanud.
Seni pole erilist muret olnud maasikate realiseerimisega. “Kätte pole jäänud midagi, korra sain natuke marju endale sügavkülma panna,” ütles Maris Kriggulson.
Nende maasikad on pidevalt müügil Selveri ees, aga enamus marjadest on juba ette tellitud. Samas Kärdla turul need alati hästi kaubaks ei lähe, kuna seal on vahel müügil ka mandri maasikaid. “Mandril pidi olema suur maasikauputus, nii jõuavad sealsed maasikad ka meile,” teadis Maris Kriggulson.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411