Teisipäev, juuli 21, 2015
 

Metsameeste koor Forestalia laagerdab Kõpus

erakogu
Metsameeste meeskoor Forestalia peab oma tänavusuvise laululaagri Kõpu koolimajas. Kavas on kasvatada koori kvaliteeti ja anda tööst ülevaate saamiseks üks heategevuslik kontsert.
Tänavu 43. sünnipäeva tähistav meeskoor Forestalia on Hiiumaal laululaagris juba kolmandat korda. Varasemad Hiiumaa laagrid toimusid Õngul ja Emmastes, seekordne 43. suvelaagri paik leiti ühiste tuttavate kaudu – on ju kooriliikmetel tutvusi üle kogu Eesti.
Esimesed 30 kooriliiget jõudsid Kõpu koolimajja, kus koor majutub, kohale pühapäeva õhtul, veel kümmekond lauljat eile hommikul. Proove tehakse viis päeva Kõpu koolimajas ja kontsert antakse reedel Kõpu rahvamajas.
Aastas on kooril kümmekond esinemist. Viimasel ajal viiakse meestelaulu FLEM-projekti käigus Eesti maapiirkondade väikestesse küladesse. Sama sõnumit kannab ka projekti nimi “FLEM ehk Forestalia Laul Eesti Maal”. “See on just lahku kirjutatud: mitte Eestimaal, vaid Eesti maal, see tähendab Eesti maapiirkondades,” selgitas koori esimees Tõnu Naha.
Lauljaid kogu Eestist
Forestalia on Tartu linna koor, aga selles laulab mehi kõigist Eesti paigust, välja arvatud saartelt. Kunagi on kooris siiski laulnud saarlasi, aga ka hiidlased Ants Vahtras
ja Arvi Toss – kõik nad siiski tudengiajal.
Saartelt oleks proovidesse kauge käia. Siiski kutsub Tõnu Naha, kes käib Tartusse laulmas Elvast, ka Hiiumaa “metsa poole” mehi koori laulma.
Metsameeste read taasiseseisvunud Eestis on kõvasti hõrenenud, väiksemaks on jäänud ka Forestalia. Kui kunagi oli koosseisus
90 meest, siis praegu on kooril 50 liiget, kellest 40 osalevad koori töös aktiivselt. “Üheksakümmend lauljat oli kõva sõna, praegu pole selline asi mõeldavgi,” nentis Tõnu Naha. “Otseselt metsas töötavaid mehi on vähem, aga meie koori lauljad on ikkagi õppinud metsamehed, kas ta siis peab oma talu või on tööl metsatöötlemisettevõttes – vahet ei ole – ta on ikka metsamees,” selgitas Tõnu Naha. “Ja muidugi me ei ütle ära ühestki, kes laulma tahab tulla, olgu ta kasvõi keemik – kui ta oskab laulda ja on oma olekult heas mõttes metsa poole, siis palun: tee meie koori on lahti.”
Mis hoiab mehi laval, kooris, laulu juures?
Sellele küsimusele vastab Tõnu Naha ühe sõnaga – ühtekuuluvustunne. Teiseks märgib ta seltsielu, kolmandaks armastust laulu vastu. “Me käime koos, meil on millest rääkida, me ei ole võõrad. Kui näiteks kingsepp ja keemik kokku saavad, siis neil võib-olla pole eriti ühist, kui nad mõlemad just näiteks marke ei kogu, aga meil on alati millestki rääkida.”
Mida mõtles tollane minister Heino Teder kui ta metsameeste koori asutas?
Tõnu Naha teab ka seda: “Oli üks metsamajandite direktorite nõupidamine Läänemaal ja kuna osa neist direktoritest oli laulnud tudengiajal Tartu akadeemilises meeskooris, TAMis ja Heino Teder, kes oli hästi eestimeelne minister, oli öelnud, et mehed, te olete laulnud, miks te nüüd ei laula – miks meil ei ole koori? See ministri küsimus oli mõnes mõttes isegi kohustus, käsk heas mõttes.”
Eelnimetatud koosolek peeti suvel ja septembris, metsameeste päeval oli koor juba laval. Esimesse proovi
8. septembril 1972 kogunes 44 meest. “See käis kähku – otsiti TAMis laulnud metsamehed üles ja saadi dirigent Alo Ritsinguga kaubale – polnud palju teha, et koor laulma saada,” ütles Tõnu Naha. Pärast seda hakati koorile liikmeid otsima ja värbama nii juba töötavate kui EPAs õppivate tudengite seas. Tõnu Naha tuli koori 1974. aastal kolmanda kursuse tudengina. Tema kursuselt liitus siis kooriga üheksa poissi, tema ainsana laulab kooris siiani.
Koori nimi sündis 21. veebruaril 1973 varahommikul Haapsalust Tartusse sõitvas Läänemaa metsamajandi bussis. Nimi kiideti heaks samal päeval ja seadustati 2. märtsil 1973.
Kui metsamajandite ajal vurasid kooriliikmed reedeti proovi majandi Volgaga ja tööajast, siis nüüd on koori peasponsor riigimetsa majandamise keskus. Vajadusel panevad õla alla ka muud firmad, sponsoriteks loetakse meeste tööandjaid, kes on nõus reedeti mehi tööajast proovi lubama.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411