Reede, juuli 31, 2015
 

Kiduspe-Kiduspäe küla nimedest

Harda Roosna | Hiiu Leht
Laupäeval peeti Kõpu poolsaare lõunarannikul asuvas Kiduspe külas 14. Kõpu külade päeva ja koguti allkirju nimekuju, Kiduspäe taastamiseks.
Selle algatuse eellugu on niisugune. Kui ma 2005. aastal ajalooraamatu jaoks Kiduspäe küla eakate inimeste mälestusi kogusin, hakkas kõrva, et nad ütlevad küla nime Kiduspä või Kiduspäe, mitte Kiduspe nagu on maanteeviidal ja ametlikes paberites.
Nüüdseks meie seast lahkunud Elga Pärnsalu rääkis mulle, et ei tea miks küll nende küla nimi nii koledaks tehti, enne oli -päe või -pä ehk pea, nüüd -pe ehk tagumik.
Pää, pee ja selg
Ka Hiiumaa muuseumis toimunud kohanimepäeval küsisid hiidlased, miks pää-lõpulistest kohanimedes nüüdseks pe-lõpulised saanud.
Eesti keele instituudi vanemteadur, raamatu “Hiiumaa kohanimed” koostaja Marja Kallasmaa vastas tollal, et selle 70ndatel tehtud muudatuse juures oli suuri vaidlusi – eriti keeruliseks tegi asja veel see, et kohati leidus siin ka päe-lõpulisi kohanimesid, mida peeti keeleliselt eriti halvaks. Lõpuks otsustati, et põhjarannikule jäävad “pää-d” ja saartele “pe-d”. Saalist tehti selle selgituse peale ettepanek, et teeks siis juba need kohad selg-lõpuliseks, kuna see kehaosa jääb pea ja “pee” vahele.
Võtsin nüüd uuesti ühendust Marja Kallasmaaga ja ta ütles, et vanematel eestlastel ei assotsieerunud -pe lõpp kuidagi tagumikuga. “See, et tänapäeval öeldakse perse asemel sageli pee, on väga uus nähtus, mis on levinud alates 20. sajandist, Eesti talupojad niisugust viisakat enesetsensuuri ei tundnud,” selgitas Kallasmaa.
Ta lisas, et keeleteadlasena teda see ei häiri, aga kui hiidlaste jaoks -pe assotsieerub eeskätt tagumikuga, siis muidugi ei taheta niisugust nime ja see on arusaadav.
Muudeti 70ndatel
Kiduspe sai -pe lõpulise ametliku nime seoses 1975. aasta kohanimede reformiga, kui moodustati külanimede ametlik register ja paljude külade nimed likvideeriti sootuks.
“Sel ajal oli kohanimekorralduses oluliseks peetav lähtumine keeleajaloolistest nimekujudest,” selgitas
Kallasmaa. Väidetavalt ei olnud keeleajalooliselt millegagi põhjendatud hilised nimekujud Kiduspäe ja Mänspäe jmt, mis sel ajal levima olid hakanud. Kallasmaa oletab, et ilmselt seetõttu ei tahetud neid ametlikuks kuulutada.
Saartel nimetati siis ajaloolise lõpuga -pea või -pää nimed häälduse alusel be-, pe-lõpulisteks (Kiduspe, Kudjape), Eesti põhjarannikul jäid pea-lõpulisteks (Letipea, Pärispea) ning Lõuna-Eestis ja Ida-Eestis pää-lõpulisteks. “Siis arvati, et nii säilitatakse vanu murdeerinevusi,” selgitas Kallasmaa.
Nimekujusid rohkesti
Paraku on hiidlase hääldus selline, et läbi sajandite on kuuljad ja kirjaoskajad praeguse Kiduspe küla nime kirja pannud ligi paarikümnes variandis.
Keeleteadlane Järvi Lipasti rääkis “Mamma lugude” etendusel, et hiidlased hääldavad täishäälikud selgelt välja ainult sõna esiosas, aga “lõpupoole pole enam suurt vahet”. Tekkinud häälikut nimetatakse indiferentseks häälikuks.
Keeleteadlane Paul Ariste, kes uuris hiiu murraku häälikuid, luges hiiu keeles kokku lausa 40 täishäälikut. Loomulikult on neid tähestiku üheksa olemasoleva täishäälikuga raske kirja panna.
Ajaloouurija Riho Saard on leidnud raamatusse “Kiduspe – Kõpu poolsaare lõunaranniku põlisküla” järgmised nimekujud: Kyttispell (1453), Kituspeh (1530), Kituspäh (1538), Kyttwspä by (1565), Kitaßpäh (1615). 1650. aasta Engelbrect Mannerburg’i Geographisk Chartal esineb Kidespe, Kidispä (1712). 18. sa­jandi Reigi koguduse kirikuraamatutes figureerib Kidduspä(ä) ja Mellini 1798. aasta kaardil esineb kohanimena Küdduspä (Kidduspä), saksapäraselt Kuduspäe. Carl Russwurm tunneb 1855. aastast nimekujusid Kitaspä ja Kidduspäe. Russ­wurm viitab nende nimekujude puhul rootsi by mõjule. 1931. aasta Eesti Vabariigi teedeministeeriumi maanteede ja ehituse osakonna kaardil esineb nimekuju Kiduspää ja 1934. aastal esineb teatmeteostes nimekuju Kiduspea.
Ei võetud arvesse
Eesti taasiseseisvumise järel, kui hulk Nõukogude ajal likvideeritud külanimesid taas käibele võeti, olid arutlusel ka Kiduspäe, Mägipäe ja Mänspäe küla nimekujud.
1997. aasta 30. septembril koostatud kohanimenõukogu asustusnimede töörühma koosolekute koondprotokollis (http://www.eki.ee/knn/at_hi.htm) on kirjas saare vallavolikogude soov külanimede taastamiseks.
Taastatavaid nimesid oli märkimisväärselt palju: Emmaste vallas sooviti taastada 24, Kõrgessaare vallas 36, Käina vallas 13 ja Pühalepa vallas 16 küla nimed.
Volikogude ettepanekutele on kohanimenõukogu teinud keelelised parandused. Taastada soovitud külanimede Mänspäe, Mägipäe ja Kiduspäe, kohta on komisjon lakooniliselt märkinud “pidada ebaotstarbekaks kohapealsele hääldusele ja saarte algselt pea-lõpuliste nimede normingule vastava nimekuju muutmist”.
Kust selline nimi?
Marja Kallasmaa sõnul on nimelõpu -pea, -pää ja neist tekkinud -pe, -be aluseks pea ots, tipp või ka lihtsalt positiivset pinnavormi märkiv pea ning kindlasti on osa pea-, pää-, pe-, be-lõpulisi kohanimesid tekkinud ka isikunimest. Samuti lisab ta, et nimelõpu kasutus oli väga vahelduv.
Saard tsiteerib raamatus “Kiduspe – Kõpu poolsaare lõunaranniku põlisküla” majandusgeograaf Leo Tiiki, kelle arvates on Kiduspe küla nimi tuletatud sõnadest “kütis” ja “pea” või “pää”.
Vikipeedia andmetel oli kütis algeline põlluharimisviis, mille puhul kesale või söödile kanti puuhalge, mis segati küntud maaga ja seejärel pandi väetise tekitamiseks puuhalud põlema.
“Seejuures tuleb kütise põllundusliku tähtsuse meenumisele lisada, et mainitud külast lõunasse jääv suur Mardiantsu laht (Hundswiek=Hülgelaht) oli varemini tähtis hülgepüügiala,” tsiteerib Saard Tiiki. Ja toob näiteks, et 1784. aastal, kui jää viis ära tervelt 16 hülgekütti, pärinesid pooled neist Kiduspäelt. “Niisuguste õnnetuste vältimiseks peeti rannas tavaliselt valvet ning jää liikumahakkamisest teatati merel viibijatele tule ja suitsuga. Sedagi nimetati kütise tegemiseks,” on kirja pannud Tiik.
Tiik oletab, et Kiduspe nime lõpp “pe” võib olla lühenenud variant sõnast “peaksi, pääksi”, mis tähistab järvesaart, soosaart, metsatukka, padrikut, vesist maad kidura metsaga.
Kui vaadata faktidele näkku, on see nimevariant mitte iseeneslikult lühenenud, vaid lühendatud komisjonide jõuga, kohalikelt inimestelt arvamust ja volitust küsimata.
Kiduspäe külas peetud 14. Kõpu poolsaare külade päeval andsid nimekuju “Kiduspäe” taastamise poolt toetusallkirja 83 peolist. Seega peaaegu kõik, kes registreerimislaual allkirjalehte märkasid, ligi astusid ja kellele ma eelpool kirja pandud lugu rääkisin. Eri meelt oli vaid üks inimene.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411