Teisipäev, juuli 14, 2015
 

Käina vald kutsub noori kodu rajama

ERAKOGU
Käina vald pani konkursile esimesed neli noortele peredele mõeldud kinnistut. Konkursil edukaks osutunud noorele perele peaks uus kodu kätte tulema paarkümmend protsenti odavamalt kui kinnisvaraturult ostes.
Käina vallavanem Omar Jõpiselg ütles, et nad tahavad oma noori maksumaksjaid hoida koduvallas ja just seepärast algatas vald kinnisvaraarenduse.
Hiiumaal, Käina vallas sealhulgas, pole üldse lihtne osta maja või krunti. Praegu näiteks on pakkumisel vaid paar-kolm maja. “Vanu maju, mida noored tahaks suhteliselt odavalt kätte saada, meil ei ole. Need, mida pakutakse on sellise hinnaga, et tasubki mõelda, kas hakata seda vana asja ümber ehitama, mis tuleb kokku enam-vähem sama kallis, kui ehitada nullist peale uus ja soojapidav maja,” selgitas vallavanem.
Ka viisakaid kortereid pole vallas eriti pakkuda, aga noor pere tahaks ikka ema-isa selja tagant välja. “Ja kui meil neile midagi pakkuda pole, siis nad lähevadki Tallinna. Seal on korterid rämedalt kallid, aga neid on vähemalt saada.”
Põhjamaade eeskuju
Arendus algatati Põhjamaade eeskujul, kus on üsna levinud, et omavalitsused tegelevad ka nii-öelda kinnisvaraarendusega, aga mitte ärilises mõttes, vaid selleks, et luua uusi elamualasid, mõnel pool ka suvitusalasid. “See ongi seal kohaliku omavalitsuse ülesanne, kuna maa väärindamine maapiirkondades pole nii kasumlik ja nii riskivaba äri, et seda tahaks teha kinnisvaraettevõtted,” teab Jõpiselg.
Kuigi Hiiumaa on üha populaarsem suvitussaar, on siit võtta isegi suvilakinnisvara ebaõnnestumise näide – Tahkunas asuv Merineitsi puhkeküla, mille arendajad lõpetasid pankrotiga. Positiivsemad näited on Andrus Ilumetsa kinnisvaraarendus, Pöialpoiste küla Pühalepa vallas, ja Sulev Matto aastatetagune kortermaja arendus Kärdla linnas.
“Tõenäoliselt kui sa küsiksid nende käest, kas nad teeks seda uuesti või kas sel oli mõtet, siis äriliselt vist väga ei ole,” oletas Jõpiselg.
Positiivne kogemus
Julgust lisas vallajuhtidele saadud positiivne kogemus noorte perede korterite projektiga. Käina vallal on ka kümmekond sotsiaalkorterit, nagu ka teistel saare omavalitsustel, kuid valla nn noortekorterid oli Hiiumaa mastaabis, nagu ka praegune maadearendus just noorte perede jaoks, unikaalne algatus.
Kui Käina ambulatooriumimaja teine korrus tühjaks jäi, otsustas vald selle ümber ehitada korteriteks. Need viis korterit üüriti noortele peredele soodustingimustel. Hoone kõrvatiivas tegutseva apteegi omanik ehitas välja veel kümme korterit. Neist viis võttis vald üürile, et neid edasi üürida just noortele peredele. “Need on uued, hästi lähedal koolile ja lasteaiale ning kõik korterid on siiamaani täis,” on Jõpiselg eelmise, ligi kümne aasta taguse projektiga rahul.
Viis aastat tagasi hakkas vald riigi käest maad taotlema. Tollal pakkus riik võimalust, et omavalitsused võivad saada maad just noortele peredele mõeldud arenduste jaoks, et noori maale meelitada.
Paraku jäid taotlused maaametisse paariks aastaks seisma, kuna valitsused vahetusid ning puudus riigipoolne tahe ja huvi asjaga edasi tegeleda. “Kolm aastat tagasi saime need uuesti liikuma – Tarmo Mänd aitas meid sellel hetkel, kui vaadati juba, kas panna see taotlemine lõplikult kinni,” meenutas Jõpiselg.
Nii sai vald riigi käest kolm aastat tagasi osta maatükke Vaemlas ja Kassaris: üks
7,5 ha ja teine, kolmest osast koosnev, kokku 5 ha suurune.
Esimesega maatükiga ollakse nüüd niikaugel, et see on krunditud neljaks kinnistuks: Jõenurga, Lillevälja, Seemnevilja ja Tulika. Kinnistud on 1,7–1,9 ha suurused, need asuvad Vaemlas, Kassari teeristist Kogri põldude poole.
Planeeringuteks-kooskõlastusteks kulus poolteist aastat, nüüdseks on need kehtestatud ja eelmisel nädalal otsustas Käina vallavalitsus, et kuulutab neile nelja krundi hoonestusõigusele välja konkursi.
“Valla eesmärk ei ole raha teenida ja leida neid, kes on hoonestusõiguse eest kõige rohkem maksma, vaid vastupidi – me just püüame mitte teenida ja tekitada soodsa võimaluse majaehitusega alustamiseks,” selgitas valla­vanem.
Kahe jalaga maa peal
Selleks, et suvilasooviga mandriinimesed krunte noorte eest ära ei ostaks, kehtestas vallavalitsus majaehitamise õiguse andmisele tingimused, mis peavad tagama, et hoonestusõiguse saab noor pere.
Hindepunkte saab seda rohkem, mida vähem on emal-isal eluaastaid, lisapunkte antakse eelkooliealiste laste eest, aga ka sellest kui lapsed käivad valla lasteaias. Ka pere elukoht Käina vallas toob plusspunkte. Seega kujuneb konkursil osalenud peredest paremusjärjestus, kus näiteks 50aastane suvilaehitaja on kuskil tagapool.
Hoonestusõiguse taotleja peab tõestama, et tal on võimalik kokku saada vähemalt pool maja ehitusrahast. “Paraku me peame vaatama ka seda, et noored inimesed oleks nii-öelda kahe jalaga maa peal ja kas nad suudavad maja ehitada,” selgitas vallavanem.
Lisaks peaks pere aastane sissetulek kahe peale kokku olema vähemalt 12 000 eurot, see teeb kuusissetulekuks u 1000 eurot. “Meile tundub, et väiksema sissetulekuga ei suuda lihtsalt maja ehitada.”
Vallal ei ole kiiret, et kõik krundid ruttu välja jagatud saaks, pigem korraldatakse konkursse igal aastal. Seda selleks, et kui noorel perel ikka on soov ehitada oma maja, jõuaksid nad vahepeal raha koguda, ehk midagi maha müüa või laenu võtta, ning neil oleks võimalus järgmisel konkursil osaleda.
“Kindlasti ei ole see niisama maa jagamine või noorte unistuste realiseerimine,” selgitas vallavanem tuginedes Misso valla näitele, kus peresid meelitati maale tasuta elamispinnaga. “Seal tuli kokku liiga palju unistusi – läheme maale kaks kätt taskus ja seal äkki hakkavad asjad lahenema – aga asjad lahenevad ikka läbi töökoha ja töö.”
Maa hind soodne
Noortele peredele on veel üks eelis. Kolm aastat on neil aega maja ehitamiseks ja hoonestusõiguse eest pole sel ajal vaja maksta. Pisut on võimalik seda aega ka pikendada.
Kui peres on lapsed ja nad juba elavad uues majas, ei hakkagi nad hoonestusõiguse tasu maksma. Seevastu juhul kui hoonestusõiguse taotleja peres lapsi ei ole, ja tegemist on näiteks suvitajatega, hakkavad nad vallale hoonestusõiguse näol sisuliselt renti maksma.
Maaomanikuks on majaomanikul õigus saada tagantjärele – vald võõrandab kinnistu hoonestusõiguse omanikule kümne aasta pärast kui maja on ehitatud ja selles elatakse.
Veel üheks boonuseks on maa odav hind. Võrdluseks, et kui elamumaa krunt näiteks Kassaris maksab kuskil 20 000 eurot, siis praegu konkursile minevate maade hind jääb 5000–6000 euro kanti.
Vald toob elektri ja ehitab tee
Vald omalt poolt ehitab välja elektriühenduse, tuletõrje veevõtukoha ja mahasõidutee. Investeeringukulud jagatakse küll hoonestusõiguse saajate vahel, kuid igaüks maksab vaid oma osa. Kui kõikidele kruntidele kohe soovijaid ei leita, jäävad ülejäänud kulud seniks valla kanda, aga tee, elekter ja veevõtukoht on kohe olemas.
“Üksinda metsa ehitamine on läinud märksa kallimaks. Juhul kui sa ei ole oma metsaga kogemata 400 meetri raadiuses mõnest alajaamast, maksab liitumine elektrivõrguga üle
20 000 euro. Aga kui me jagame selle nelja krundi peale, siis üks krundiomanik maksab ainult ühe neljandiku sellest,” arvutas Jõpiselg ja lisas: “Vanasti käis teeehitus suhteliselt poolmuidu, tänapäeval pole ka see enam odav.”
Teine arendus venib
Teise arenduse, mis asub Kassaris Piibunina ranna lähistel kolmel maatükil, planeeringuprotsess on veel pooleli. See on venima jäänud vaidluse tõttu keskkonnaametiga. Kassaris asuvad kinnistud on natuke väiksemad ja sinna on planeeritud seitse krunti.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411