Reede, juuli 3, 2015
 

ESKis lõid kired lõkkele – separatistid ja haldusreformi tont

Meie Maa | Hiiu Leht
Eesti saarte kogu (ESK) tunneb end elujõulise ja teotahtelisena. Hoolimata hiljuti teatavaks saanud Kihnu, Vormsi ja Ruhnu vallavanemate soovist luua ESK asemele uus kolme saarvalla ühendus.
Separatistide eesmärgiks on tekitada Vabariigi Valitsusele uus partner, mis paremini kui ESK esindab saarlaste huvisid ja on võimeline riigieelarvest rohkem finantse nimetatud omavalitsustele süstima.
ESK üldkogul jäi kõlama mõte, et kõigepealt peaks kolme saarvalla juhid peeglisse vaatama ja endalt küsima, miks neil on probleeme oma kogukonna kaasamisega ning miks nad on loobunud oma maakonna omavalitsusliitudes osalemisest. On ju saarelise eluviisi hoidmisel ülitähtis koostöö ning solidaarsus, kõigi kogukonnaliikmete huvide ja vajadustega arvestamine. See on siiani olnud ka 23aastase ESK pealiin.
Haldusreformi tont küttis kirgi tõesti ESK üldkogu mõttevahetustes. Jäi kõlama saarte elanike soov olla ise kodusaare saatuse peremeheks. Ja olenemata, kas saarele jääb vald, osavald või mitte kumbagi. Saarerahvas on läbi aegade pidanud toime tulema ise otsuseid langetades. Selleks on püsiasustusega väikesaartel seadusega ette nähtud üldkogu, mis peab jääma ka haldusreformi teostumisel.
ESK on loodud 1992 Muhus ja ühendab liikmeid 19 saarelt. Kodanikeühendusena ja vabatahtlikul tööl põhinev ühendus on pidevalt ajanud saarte asju, mille tulemusel on üks peamisi saavutusi püsiasustusega väikesaarte seaduse jõustumine. Ometi on kummalisel kombel juba kümmekond aastat aastaringselt asustatud Aegna, Naissaar ja Väike-Pakri ikka veel püsiasustusega väikesaarte nimistust väljas. Nende saarte püsielanikele pole siiani laienenud seadusega kehtestatud erisused kalapüügiseaduses, liiklusseaduses, looduskaitseseaduses ja püsisasustusega väikesaarte seaduses. ESK üldkogu on seisukohal, et mitmete saarte elanike neist õigustest ilmajätmine on vastuolus vabariigi põhiseaduses sätestatud võrdse kohtlemise printsiibiga.
Ebavõrdsuse likvideerimiseks teeb ESK üldkogu riigikogule ettepaneku lisada nimistusse järgmised saared: Väike-Pakri, Naissaar ja Aegna.
Erisused, millest nelja saare püsielanikud praegu ilma jäävad, on näiteks: kolme võrguga kalapüük, mootorsõiduki tehniline ülevaatus lihtsustatud korras, õigus korraldada oma saarerahva üldkogu ning seal langetada otsuseid saare üldplaneeringu, arengukava kohta, samuti saarevanema õigus esineda sõnavõtuga mandril asuva omavalitsuse volikogu istungitel.
Väike-Pakril, kus ESK üldkogu toimus, võisid teiste saarte esindajad oma silmaga tõdeda, kui palju on võimalik teha puhtalt elanike entusiasmist ja millest on vajaka. Siin tegutsevad inimesed on otsekui Metsiku Lääne pioneerid, kes tulnud Nõukogude sõjaväest laastatud metsistunud saarele alustades nullist. Saar on Paldiski linnaosa, aga paraku ilma linnalike mugavusteta. Väike-Pakril tuleb hakkama saada peaaegu olematu mobiilsidega, ilma
3 km kaugusel asuva elektrita ja sadamakohata oma “pealinnas” Paldiskis.
Eesti saarte kogu arvates on riigikogu aukohus lisada ülalmainitud neli saart püsiasustusega väikesaarte nimistusse. Ja välja töötada tõsiseltvõetav regulatsioon väiksesaare püsielaniku määratlemiseks. Viimast ootavad kõik väikesaarte tegelikud elanikud.
Svea Aavik
ESK eestseisuse liige
Eesti saarte kogu üldkogu Väike-Pakri saarel
26.–27. juunil 2015.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411